Eesti Liikide Registris on hetkel 31041 liigi nimed    eng
Missioon
Ajalugu
Töötajad
Struktuur
Dokumendid
Infotrükised
Kontakt ja asukoht
Muuseumi lahtiolekuajad ja piletihinnad

www.ut.ee » Üldinfo » Ajalugu
Print
TÜ Loodusmuuseumi ajaloost

25. märtsi (uue kalendri järgi 6. aprilli) 1802. aastal loetakse Loodusmuuseumi tegutsemise alguseks. Siis saabus esimene suurem kollektsioon – tema keiserliku kõrguse, suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitus: raamatud ja naturaalide kogu. Saadetis koosnes 11 kastist.

Loodusteaduste professor, doktor
Gottfried Albrecht Germann. Foto pärineb TÜ
raamatukogu fotokogust, Fo-3478-1c.
Juba 12. veebruaril 1802 oli doktor Gottfried Albrecht Germann Volmarist (Valmierast) nimetatud loodusteaduste professoriks. Loodusteaduste professori alluvusse kuulus Looduskabinet e. Loodusmuuseum (ametlikult Naturalien Cabinet, e. (Akademische) Naturhistorische Museum) botaaniliste, zooloogiliste ja mineraloogiliste kogudega.

200 aastat tagasi oli Loodusmuuseum külastajatele avatud kõigil kolmapäevadel ja laupäevadel kell 14–16. Kogude kujunemist mõjutas Tartu Ülikooli omapärane seisund: ühelt poolt Venemaa keiserlik ülikool, teiselt poolt saksakeelne õpetus ja Lääne-Euroopaga seotud professuur. Seetõttu osteti ja kingiti kollektsioone nii idast kui läänest.

Teaduste kiire areng tõi kaasa loodusteaduslike professuuride arvu suurenemise Tartus ja koos sellega ka Loodusmuuseumi jaotamise eraldi osadeks. Loodusmuuseumi botaanilised kogud anti 1811. a. üle botaanikaaiale. 1820. a. eraldati Looduskabinetist geoloogilised kogud ning loodi Mineraloogiakabinet (e. Mineraloogiamuuseum). 1822. a. anti zooloogilised kogud üle vastmoodustatud Zooloogiakabinetile e. Zooloogiamuuseumile.

Muuseumi jaoks oluline oli G. P. Mihhailovski (TÜ 1905-1912) valimine erakorraliseks professoriks 1905. a. Tema algatas praeguse Vanemuise tn õppehoone püstitamise mõtte ja nõutas ka haridusministeeriumilt vastava rahalise  toetuse /800 000 rubla/. A. Hofmanni projekteeritud hoone, mis algselt oli ette nähtud ainult geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ja vastavate instituutide jaoks, valmis 1914. a ja alanud sõja tõttu anti sõjaväehaigla kasutusse.
Ülikool sai tollase Aia tn hoone enda käsutusse peale Vabadussõja lõppu.

Oma praegustesse ruumidesse Vanemuise 46 kolisid nii zooloogia kui geoloogiamuuseum 1921. aastaks. Geoloogia- ja mineraloogiakabinet koliti uude asukohta 1920/21. a. talvel kuid pidid ära mahtuma ruumidesse mis olid algselt ette nähtud mineraloogiamuuseumile; geoloogia/paleontoloogia/ ekspositsioon oleks algse kava järgi pidanud paiknema fuajeest vasakul.

Geoloogia- ja zooloogiamuuseum on kokku kuulunud ka aastatel 1976–1992. TÜ loodusmuuseumiks taasühendati geoloogia-, zooloogia- ning botaanika ja mükoloogia muuseum 2005. aastal.

Vanemuise%2046%20I%20korrus%20autentne_.jpg
Vanemuise 46 esimese korruse plaan aastast 1912
Vanemuise%2046%20II%20korrus%20autentne_.jpg
Vanemuise 46 teise korruse plaan aastast 1912

Tekst: Tõnu Pani

Powered by AutomatWeb™ - Culture in Database Muuda dokumenti Sisukaart