Talletatud DNA proovid võimaldavad uurida eluslooduse mitmekesisust

2018. aasta alguses loodi Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaeda uue strukturiüksusena DNA ja keskkonnaproovide kogu. Alates aprillist liitus muuseum ka rahvusvahelise DNA proovide taristuga.

“Nii elus kui eluta looduse tundmaõppimiseks ja globaalsete muutuste adekvaatseks prognoosimiseks on vajalik süstemaatiline proovivõtt kõigis teaduslikes valdkondades,“ sõnas zoosüstemaatika peaspetsialist Sergei Põlme.

“Metagenoomika on kiiresti arenev teadusvaldkond, rakendades DNA uuringuid ökosüsteemide tasemel, milleks võivad olla nii üksikud organismid, selle osad kui ka terved kooslused või mistahes elusloodust hõlmavad keskkonnaproovid,” lisas ta.

Teaduslike- ja seireproovide mahu kasv tingib vajaduse tekkinud materjali säilitamiseks ja haldamiseks, et teadusringkondadel oleks efektiivne ülevaade ja juurdepääs juba kogunenud materjalile. Selles suunas on ka globaalselt astutud mitmeid samme. Heaks näiteks on Global Genome Biodiversity Network e. GGBN (www.ggbn.org/), mis koondab erinevaid institutsioone eesmärgiga pikaajaliselt säilitada loodusest korjatud ja/või eraldatud DNA proove, pakkudes ühtlasi organiseeritud platvormi ja juurdepääsu nii teadlastele kui ka muudele huvigruppidele.

Aprilli alguses ühines katusorganisatsiooniga ka Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Hetkel kuulub TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia DNA ja keskkonnaproovide kogusse ligikaudu 30000 DNA ekstrakti nii mullast, seentest kui taimedest, mida säilitatakse sügavkülmas. Lisaks pakuvad olemasolevad arvukad zooloogilsed kogud ja herbaarium suurt potentsiaali mitmekesisuse uurimiseks DNA abil.