Loodusvaatluste maratonil tuvastati kaks Eestis uut liiki

6.–7. juunini loodusloovusfestivali raames toimunud üheksandal loodusvaatluste maratonil tegid ligi 200 vaatlejat ööpäeva jooksul 10 199 loodusvaatlust ja avastasid kaks seni Eestis registreerimata liiki.

Loodusvaatluste maratonil osales üle 400 loodushuvilise ja -teadlase, kes tuvastasid elurikkust 36 vaatlusalal Eestis ja Poolas. Kokku registreeriti 2683 liiki või liigist kõrgemat taksonit. Kõik vaatlused, välja arvatud range kaitse all olevad liigid, leiab Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eElurikkuse andmeportaalist.

Tänavusel loodusvaatluste maratonil leiti kaks Eestis uut liiki: männioksa koorel elutsev pisike kottseene liik (koguja Ave Suija) ning hanemaltsa ebajahukaste ehk üks oomütseedi liik (koguja Tõnu Ploompuu).

Imepisikene kottseen, mis leiti Kaberneeme vaatlusalalt, osutus Tartu Ülikooli mükoloogi Kadri Pärteli mitmepäevase määramise tulemusena liigiks Venturioscypha nigropila. Seeneliik, mida esimesena kirjeldati vaid mõni aasta tagasi, kasvab männiokste koorel, sageli segamini vetikatega ja tihti samblike läheduses. Ta on tiksikulaadsete (Helotiales) seltsist nagu ka tuntud rohetiksik. Seen avastati öisel putukapüügil. Leitud liigi tõendeksemplari talletatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi fungaariumis.

Hanemaltsa ebajahukaste Peronospora variabilis leiti Nedrema vaatlusalalt. Kuigi teda peeti varem seeneks, kuulub ta tegelikult Oomycota hulka (oomütseedid on stramenopiilide rühm) ja on evolutsiooniliselt lähemal vetikatele kui pärisseentele. Stramenopiilid ei ole ei taimed ega seened, kuigi mõni neist meenutab üht või teist: ränivetikad ja pruunvetikad fotosünteesivad nagu taimed, aga oomütseedid kasvavad ja moodustavad niidistikku nagu seened. Geeniuuringud näitavad, et stramenopiilid moodustavad eukarüootide seas omaette evolutsioonilise haru. Hanemaltsa ebajahukaste on stramenopiil, kuid mitte vetikas — ta kuulub stramenopiilide seenesarnasesse oomütseetide harusse.

Loodusvaatluste maratoni ajaloos on avastatud nüüd juba neli Eestile uut liiki: 2021. a muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger, 2022. a seenesääse liik Mycomya denmax ning 2026. a seen Venturioscypha nigropila ja oomütseet Peronospora variabilis.

„Loodusvaatluste maraton näitab igal aastal, kui palju on võimalik üheskoos avastada. Tänavused kaks uut liiki kinnitavad, et ka Eestis leidub elurikkust, mis ootab alles avastamist, ning iga vaatlus võib osutuda teadusele oluliseks,“ ütles loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator Margit Hirv.

Enim liike leiti sel aastal Pärnumaalt Nedrema vaatlusalalt – 846 liiki, mis on loodusvaatluste maratoni ajaloo kõige suurem liikide arv ühelt vaatlusalalt. Järgnesid Harjumaa Kaberneeme vaatlusala 638 liigiga ja Saaremaa Viidumäe vaatlusala 597 liigiga. Individuaalses arvestuses sisestasid andmebaasi kõige rohkem taksoneid Andrus Jair (519), Kaido Nei (501) ja Tõnu Ploompuu (491).

Taimeliikidest vaadeldi kõige enam ojamõõla (63 vaatlust), külmamailast (50) ja mets-harakputke (46). Linnuliikidest märgati enim metsvinti (52 vaatlust) ja musträstast (46).

Kevadel toimus ka koolidele mõeldud kolmas loodusvaatluste minimaraton, kus osales üle 1100 õpilase 28 koolist. Õpilased tegid kokku 3002 loodusvaatlust ja registreerisid üle tuhande liigi üle Eesti.

Mitmes koolis käisid minimaratonil abis ka liigieksperdid, kes aitasid määrata taimi, linde ja putukaid ning tutvustasid loodusvaatluste tegemist. Vaatluste sisestamiseks kasutati Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia loodud nutirakendust PlutoF GO.

Kõige rohkem minimaratoni vaatlusi tehti Raplamaal Kohilas, kus Kohila Gümnaasiumi õpilased said õpetaja Triinu Tõrva juhendamisel kirja 267 taksonit. Teisele kohale tulid Tallinna 32. Keskkooli õpilased Saaremaa Kõiguste välibaasis, kus õpetaja Helen Orav-Kotta juhendamisel pandi kirja 263 liiki. Kolmas oli 181 taksoniga Ida-Virumaa Kohtla-Järve Metsapargi vaatluskoht, kus liike otsisid Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilased õpetaja Krista Piiri juhendamisel.

Loodusvaatluste maraton on harrastusteaduse algatus, mis põhineb rahvusvahelisel formaadil BioBlitz. Selle käigus tuvastavad loodusteadlased ja -huvilised kindlal alal ja kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui võimalik. Üritust korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partnerite ja vabatahtlikega üle Eesti ning Euroopa. Maratoni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kümnes loodusvaatluste maraton toimub 5.–6. juunil 2027. Loodusvaatluste minimaraton leiab aset 3. maist kuni 4. juunini 2027.