Autor:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Botaanilised kogud

Image
Botaaniliste kogude eksemplar Iris songarica

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanilistes kogudes (herbaariumis) hoiustatakse soontaimede, sammaltaimede ja vetikate herbaareksemplare ning nendega seotud teadusliku ja kultuuriloolise väärtusega materjale.

Valdav enamus eksemplaridest herbaariumis on kogutud Tartu Ülikooli teadlaste teadustöö ja ekspeditsioonide käigus Eestist ja kõikjalt üle maailma. Kogud täienevad pidevalt ka annetuste ja herbaariumite vaheliste vahetuse tulemusel. Aastas lisandub botaanilistesse kogudesse enam kui 1000 uut herbaareksemplari. Botaanilistes kogudes talletatavaid herbaareksemplare kasutavad igapäevaselt nii Eesti kui välismaa teadlased ja harrastusteadlased, kes uurivad eri piirkondade floorat, taimede ja vetikate süstemaatikat, ökoloogiat, levikut ja kaitsevaajdusi. Botaaniliste kogude materjale kasutatakse ka õppetöös ja näitustel.

Botaaniliste kogude rahvusvaheline akronüüm on TU.

Botaanilised kogud asuvad aadressil Lai tn 40, Tartu.

324 001 herbaareksemplarist 120 374 eksemplari on digiteeritud. Botaanilistes kogudes on 129 taksoni tüüpeksemplari, neist 24 on holotüübid.

Päringuid eksemplaride kohta saab teha portaalis eElurikkus.

Lisaks on botaanilistes kogudes hoiul viljade, puidunäidiste ja seemnete kollektsioonid, ajalooline botaaniline teatmekirjandus, teadlaste välimärkmikud, fotod, taimemudelid ning ajaloolised botaanilised õppetahvlid ja tabelid.

  1.  Soontaimede herbaarium
    • Eesti taimed (Plantae Estonicae) sisaldab 95 736 herbaareksemplari 2397 Eestis looduslikult kasvava ja kultuuris kasvatava taimetaksoni kohta.
    • Maailmataimede herbaarium (Herbarium Generale) sisaldab ligikaudu 200 000 herbaarlehte.
  2. Sammaltaimede herbaarium
    • 21 074 herbaareksemplari 2027 samblataksoni kohta;
    • ajaloolised isikukogud (ca 6000 eksemplari).
  3. Algoloogiline kollektsioon
    • ​​​​​​​1000 makrovetikate herbaareksemplari;
    • vetikate jooniste kogu ehk ikonoteek, ca 14 000 liigilehte. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanilised kogud on avatud kasutamiseks kõigile teadlastele, harrastusteadlastele, üliõpilastele ja huvilistele teadus- ja õppetööks. Kogudega töötades palume järgida kogudes töötamise juhiseid, et tagada hoiustatud materjalide säilimine ka tulevasteks uurimistöödeks.

Botaaniliste kogude juhataja Kai Vellak, kai.vellak@ut.ee
Botaaniliste kogude kuraator Mari Müür, mari.muur@ut.ee

Botaaniliste kogude kuraator Tiiu Kupper, tiiu.kupper@ut.ee

Botaaniliste kogude kuraator Kaili Orav, kaili.orav@ut.ee

Botaaniliste kogude kuraator Tiina Samson, tiina.samson@ut.ee

Soontaimede herbaariumi kuraator Ülle Reier, ulle.reier@ut.ee

Eesti taimekogude rahvuslik andmebaas

Taimekogude andmebaas koondab Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumi herbaariumis (TU), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna herbaariumis (TAA), Tallinna Botaanikaaia herbaariumis (TALL) ja Eesti Loodusmuuseumi herbaariumis (TAM) talletatud soontaimede, sammalde ja vetikataksonite eksemplaride andmeid.

Veebilehele

Botaanilised kogud andmebaasis ETIS

Veebilehele

ELUS Eesti botaanikaühing

Eesti Loodusuurijate Seltsi Eesti botaanikaühing toob kokku nii teadlased kui ka harrastusbotaanikud, et laiendada teadmisi taimede kohta oma liikmete hulgas ja Eestis üldiselt. Botaanikaühing korraldab õppepäevi ja ekskursioone erinevate taimerühmade ja piirkondade paremaks tundmiseks, annab juhiseid taimede määramiseks ja vaatluste tegemiseks, vahendab botaanilisi reisimuljeid. Erilist tähelepanu pööratakse haruldaste taimeliikide olukorrale Eestis, tutvustatakse nende uusi leiukohti ning samuti Eestile uute liikide leide.

Veebilehele

Botaaniliste kogude ajalugu algab koos loodusmuuseumi rajamisega Tartu Ülikoolis 1802. Esimese 4000-lehelise herbaariumi ostis ülikoolile Gottfried Albert Germann juba 1806. aastal. Maailmataimede herbaarium on Eesti vanim ja suurim väljastpoolt Eestit kogutud taimede kogu. Vanim herbaarkogu on Friedrich Simon Morgensterni (1727–1782) 18. sajandi lõpust pärit kultuurilooline herbaarkogu. Vanim dateeritud herbaarleht on kogutud 1819 ning vanim Eesti territooriumilt kogutud taimega herbaarleht pärineb aastast 1834.

Kogusid täiendas erinevate seemnete ja puidunäidiste õppekogudega tollane botaanikaprofessor ja botaanikaaia direktor Heinrich Moritz Willkomm (1821–1895). Aastatel 1823–1851 korraldati mitmeid uurimisreise Eesti- ja Liivimaa floora uurimiseks ning nende põhjal koostas Alexander von Bunge Eesti- Liivi- ja Kuramaa taimede 1000-lehelise eksikaatkogu (Flora exiccata Liv-, Est-, und Kurlands, Cent. I-X, 1853). Tema herbarium müüdi hiljem küll Pariisi, kuid maailma taimede herbaariumis on mitmeid tema kogutud herbaareksemplaride duplikaate ning senini on leitud just meie kogust teistest kogudest puuduvaid eksemplare.

Ka prof. Nikolai Kuznetsovi ülevaate „Flora Caucasica critica“ (1901–1916) tarbeks kogutud herbaareksemplarid kogutud ekspeditsioonidelt Kaukaasiasse (1895–1911) on hoiul Tartu Ülikooli botaanilistes kogudes.

Esimese maailmasõja puhkedes evakueeriti Venemaale ligi veerand herbaariumist, milles osa saadi Peterburi botaanikainstituudi kaudu tagasi alles 1950ndatel. Eesti Vabariigi aegne Tartu Ülikooli botaanikamuuseum asutati 1922. aastal ning selle juhatajaks oli professor Teodor Lippmaa. Prof. Lippmaa algatas Eesti taimede eksikaatkogu (200 liiki) koostamist, millest paarkümne aasta jooksul valmis 4 mappi. Teine maailmasõda katkestas kogu seniste teadustöö ning ka herbaarkogud said 1943. aasta jaanuaris pommirünnakus tugevalt kahjustada. Eksikaatkogust on säilinud korrastatuna vaid esimene mapp.

Sõjajärgsete ümberkorralduste tulemusel kadus Tartu Ülikooli Botaanikamuuseum (1957) ning herbaariumi säilitamine jäi taimesüstemaatika kateedri abitööliste ülesandeks. Siiski, ka nõukogude ajal täiendati herbaariumit ülikooli botaanikute teadustöö ja üliõpilaste suvepraktikate käigus kogutud materjalidega, lisaks annetasid mitmed harrastusteadlased (Albert Üksip, Laura Pihlapuu, Hugo Salasoo, Marie Nelke ja teised) oma herbaariume ülikoolile.

Ajaloolistest isikukogudest sammalde herbaariumis on tähtsamad:
Bryotheca Baltica (Johann Mikutowicz, 1901–1908);
Musci Boreali-Americani (William Starling Sullivant ja Lesquereux, Charles Leo, 1865);
Die europäischen Torfmoose (Carl Warnstorf, 1892–1896);
Musci frondosi et hepatici exsiccati (Gustav Carl Girgensohn, 1848–1856);
Bryotheca Europaea (Ludwig Rabenhorst, 1858–1873).

Vetikate herbaarium on küll väike ja täienenud valdavalt juhuslike kogumiste tulemusel, kuid 2006. aastal annetas eesti päritolu Rootsi algoloog Kuno Thomasson vetikajooniste kogu algoloogilise kirjandusega. See sisaldab vetikate jooniseid alates 19. sajandist, sealhulgas mitmete vetikate originaaljooniseid ja liigikirjeldusi. Aja jooksul on ikonoteeki täiendanud peamiselt ikkesvetikate osas loodusmuuseumi pikaaegne kuraator algoloog Erich Kukk. Ajaloolise väärtusega on kogus 133 preparaadiga Carl Fredrik Otto Nordstedti mikrovetikate eksikaatkogu (1880).

  

 

Viktoriinid lastele - Linnuviktoriin - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Algas registreerumine üle-eestilisele õpilaste linnuviktoriinile

Taimebioloogia

JÄRELVAADATAV: konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“

Joonistus

Kunsti ja teaduse kohtumispaik: avatud on Andrei Miljutini illustratsioonide näitus