Autor:
Silvia Luik

Geneetilised ressursid

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on osa põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise programmist.

Programmis „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ kirjeldatakse eelmise programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ tulemusi, Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside olukorda ja lahendamist vajavaid probleeme, sätestatakse programmi eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

Programmi koostamine lähtub vajadusest tagada Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilimine ja kasutamine, jätkates 2014–2020 programmi tegevustega ja pöörates suuremat tähelepanu geneetilise ressursi kasutamisele ning kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamisele.

Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi.

Programm on aluseks maaeluministri 10. detsembri 2019. aasta käskkirjaga nr 175 kinnitatud programmi „Sordiaretusprogramm aastatel 2020–2030” edendamisele, mis on seotud Eesti sordiaretuse jätkusuutliku arengu ja olemasolevate sortide säilitusaretuse tagamisega, tervisliku ja ohutu toiduga, loodus- ja keskkonnaressursside säästliku kasutamisega, elurikkuse säilitamisega ning kliimamuutuste leevendamise ning nendega kohanemisega.

Programm loob eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, toidujulgeoleku tagamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

Programmi täitjateks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamisega tegelevad teadus- ja arendusasutused: Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal.

1947. aastal alustati sordiaretust ka Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis. Kuni selle ajani ei olnud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud.

20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale. Kahjuks on TBA töötajate poolt aretatud sortidest tänapäevani säilinud vaid mõned.

Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel oli leitud hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades. Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude erakollektsionääridega. Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse, et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolel. Erakogude inventeerimise tulemusena on leitud palju kohaliku päritoluga aretisi.

Peamised taimekultuurid, mida kasutati sordiaretuses olid Clematis, Dahlia, Dasiphora, Gladiolus, Hemerocallis, Iris, Lilium, Narcissus, Primula, Rosa, Sempervivum ja Syringa.

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine on Eestis korraldatud aastatel

  • 2002–2006 Vabariigi Valitsuse korralduse alusel riikliku programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002–2006“;
  • 2007–2013 arengukavaga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007–2013“;
  • 2014–2020 programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2014–2020“;
  • 2021–2027 programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“.

Meie programmis osalemise põhieesmärgiks on ilutaimede geneetilise ressursi sordilise mitmekesisuse kogumine ja säilitamine. Maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi liigilise mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine ning uurimine toimub koostöös Tartu Ülikooli farmaatsia instituudiga. Käivitatud riikliku programmi jooksul on soetatud ja istutatud Tartu Ülikooli botaanikaaia taimekollektsioonidesse 459 Eesti päritolu ilutaimede sorti ja aretist ning 79 ravim- ja maitsetaimede liiki.

Tartu Ülikooli botaanikaaia programmi alameesmärkideks on ilu-, maitse- ja ravimtaimede geneetilise ressursi:

  • kaardistamine ja kogumine,
  • inventeerimine erakogudes,
  • kollektsiooni võtmine, säilitamine ja süsteemne uuendamine ex situ kollektsioonides,
  • säilikute kirjeldamise ja hindamise juhendite koostamine ja täiendamine,
  • varusäilikute hoiustamine teistes kollektsioonides,
  • andmete dokumenteerimine,
  • talve- ja haiguskindluse hindamine,
  • säilikuvahetus vastavalt rahvusvahelistele lepetele ja protseduurireeglitele,
  • teabematerjalide ja publikatsioonide koostamine,
  • teavitusürituste korraldamine.

Lisaks:

  • koostöö geneetilisi ressursse säilitavate, uurivate ja tutvustavate asutuste vahel,
  • osalemine Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade ühisprojekti töögruppide tegevuses,
  • osalemine Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Instituudi (Genetic Resources Institute) koordineeritavas programmis ECP/GR tegevliikmena.

Uue tegevussuunana lisandub kultuuritaimede metsikute sugulasliikide säilitamine ja uurimine, mis on olulise teemana osa bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja ÜRO globaalse elurikkuse raamistikus. 2019. aastal valmis Maaeluministeeriumi tellitud rakendusuuringute programmi uuringu tulemusena Eestile prioriteetsete kultuuritaimede metsikute sugulasliikide 88 liigist koosnev nimekiri. Tartu Ülikooli botaanikaaia edasised tegevused hõlmavad liikide ex situ kogude täiendamist ja säilitamise planeerimist.

  

Viktoriinid lastele - Linnuviktoriin - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Algas registreerumine üle-eestilisele õpilaste linnuviktoriinile

Taimebioloogia

JÄRELVAADATAV: konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“

Joonistus

Kunsti ja teaduse kohtumispaik: avatud on Andrei Miljutini illustratsioonide näitus