28.02.2025
ühiskonnale valdkonnast muuseum

Tartu Ülikooli botaanikaaed kutsub kõiki orhideedele nimesid pakkuma

Orhidee
Autor:
Madis Kasemaa

Tartu Ülikooli Botaanikaaed kutsub orhideenäituse raames pakkuma uusi eestikeelseid nimesid! Uut nime otsivad perekond Dendrobium (seni tuntud kui dendroobium) ja kuus liiki ning oma pakkumise võib teha ühele või kas või kõigile. Botaanika terminoloogia komisjon valib ettepanekutest sobivaima välja ning kinnitab järgmisel koosolekul kehtivaks nimeks. Tähtaeg on 20. märts.

Nimesid saad pakkuda täites vormi.

Nõuandeid taimenimede nuputamiseks.

Igal taimeliigil on olemas ladinakeelne ehk teaduslik nimetus. See põhineb küll ladina keele reeglitel, kuid sõnatüved võivad olla ka kreeka või mõne teise keele päritolu, samuti on latiniseeritud isikunimedest, kohanimedest või muust tuletatud teaduslikud nimed. Teadusnimi on kaheosaline, koosneb perekonnanimetusest ja lisandsõnast ehk epiteedist. Ladinakeelne perekonnanimetus kirjutatakse alati suure tähega ja kogu teaduslik nimetus eristatakse muust tekstist kaldkirjas, lisandsõna kehtib alati koos perekonnanimetusega. Sellele järgneb püstkirjas esmakirjelduse autori(te) nimi (nimed) või nende lühendid. (Geranium palustre L.)

Korrektne eestikeelne taimenimetus koosneb samuti kahest sõnast, aga perekonnanimetus kirjutatakse väikese tähega ja asub tagapool lisandsõna.
Eestikeelse taimenimetuse moodustamise võimalused:
- tõlkimine ladina keelest või teistest võõrkeeltest (tähthein, jalgleht)
- taime kodumaal käibel oleva nimetuse kasutamine eestipäraselt (kakiploom)
- teadusnime mugandamine vastavalt eesti keele struktuurile (gladiool, begoonia)
- uue nime loomine kasutades infot taime tunnuste, päritolu, omaduste jm kohta (põimsaba, traadik)
Botaanika terminoloogia komisjon kinnitab igale taimeliigile kordumatu nimekombinatsiooni. Juba kehtivaid nimetusi saab vaadata eestikeelsete taimenimede andmebaasist http://taimenimed.ut.ee/
Perekonnanimetus peab sobima kõigile perekonda kuuluvatele liikidele. Näiteks perekond Geranium (geranos – kr kraana - viitab vilja nokataolisele jätkele) on eesti keeles kurereha ja kuigi maailmas on üle 400 kurereha liigi, on eestikeelse epiteediga varustatud 62 liiki. Neist kasvab Eestis looduslikult vaid kümmekond.
Lisandsõna ehk liigiepiteet iseloomustab kindlat liiki: haisev kurerha (Geranium robertianum) – epiteet viitab liigi ebameeldivale lõhnale, soo-kureha (Geranium palustre) viitab liigi kasvamisele niiskemates kohtades, madeira kurereha (Geranium maderense) – nimi viitab liigi levilale jne.

Nimesid saad pakkuda täites vormi.
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt