Looduskaitsealused taimed

Tartu Ülikooli botaanikaaia oluline ülesanne on uurida ja tutvustada taimeriigi mitmekesisust, taimede kasulikke omadusi ja nende kaitse vajadust. Meid ümbritseva looduse muutumine inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul on botaanikaaia taimekollektsioonide väärtust oluliselt suurendanud. Seda mitte ainult Tartus, aga ka mujal botaanikaaedades.

Rahvusvahelise botaanikaaedade looduskaitseorganisatsiooni Botanic Gardens Conservation International (BGCI) andmetel säilitatakse maailma botaanikaaedades enam kui 80 000 liiki taimi. Mõnede hävimisohus olevate taimeliikide ainuke kasvukoht ongi vaid botaanikaaedades.

Tartu Ülikooli botaanikaaed on BGCI organisatsiooni liige 2002. aastast. Alates 2005. aastast on meie tegevuse aluseks ülemaailmse taimede looduskaitse strateegia (Global Strategy for Plant Conservation).

Strateegia kaheksas eesmärk näeb ette hoida 75% ohustatud liikidest botaanikaaedades ja säilitada 20% ohustatud liikide populatsioonidest taastustegevusega. Üheksas eesmärk kutsub üles hoidma 75% väärtuslikest ja ohustatud kultuurtaimedest botaanikaaedades (hoiupeenrad, seemnepangad, koekultuurid).

Sellest tulenevalt pööratakse botaanikaaedades lisaks uurimis- ja haridustööle suuremat tähelepanu ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja -sortide uurimisele, kogumisele ja säilitamisele.

Tartu Ülikooli botaanikaaia erinevates osakondades kasvab Eestis kaitstavaid taimetaksoneid kokku üle 150. Oleme osalenud kaitsealuse taimeliigi – aasnelgi – populatsiooni taastamisel pärast tee-ehitust Maardu lähistel. Välja on selgitatud ka kaitsealuse puuliigi – hariliku jugapuu – populatsioonide geneetiline mitmekesisus Eestis.

Alates 2002. aastast võtab botaanikaaed osa riiklikust programmist „Eesti põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine“ ja uurib, kogub ning säilitab Eestis aretatud haruldasi ilu-, ravim- ja maitsetaimi. Geneetiliste ressursside andmebaasis on 615 nimetust.