Autor:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja loodusteadused 220

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning loodus- ja täppisteaduste valdkond tähistasid 2022. aastal 220 aasta juubelit. Muuseumile ja valdkonnale, mis on omavahel tihedalt põimunud ja seisavad ühtsete väärtuste eest, pandi alus aastal 1802.

Image
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Läbi aastasadade on Tartu Ülikoolis töötanud palju maailmakuulsaid loodusteadlasi, nende seas ka üks Nobeli auhinna laureaat – Wilhelm Ostwald. Ka neist, kes praegu ülikoolis õpetavad ja teadustööd teevad, on paljud maailma parima ühe protsendi teadlaste seas.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ekspositsioonides kohtuvad teadus, ajalugu ja põnevad lood ning nendega on üles kasvanud hulk loodushuviliste põlvkondi. See on Eesti vanim muuseum, millele pandi alus loodusteaduste professuuri juurde kuuluva loodusloo kabineti asutamisega. Esimeseks loodusteaduste professoriks ja muuseumi direktoriks nimetati Gottfried Albrecht Germann.

Kuigi loodusmuuseumi asutamise päevaks loetakse 6. aprilli, tähistas muuseum oma juubelit koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga kuu aega hiljem, 9.–14. maini 2022. Nädala jooksul sai osa võtta loodusega seotud piduüritustest ja toimusid ka konverentsid, muu hulgas tähistati Eesti III taksonoomiapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elurikkuse digiteenused“.

Kogu aasta jooksul korraldatavate juubeliürituste kõrval leidsid aset ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia traditsioonilised sündmused: juunis kaheksas Loodusfestival ja viies loodusvaatluste maraton, septembris traditsiooniline seenenädal. Sügisel jätkus juubeliaasta loodusteaduste konverentsi ja orienteerumisnädalaga.

  

LOODUSMUUSEUM JA LOODUSTEADUSED 220 PIDUNÄDALA KAVA

9.5 kell 19 loodusmuuseumis, Vanemuise tn 46-301 

LOODUS JA KIRJANDUS
„Kui emakoskel kuskil oma poegi…“

Kirjanik Tõnu Õnnepaluga vestleme loodusest ja luulest. Õhtu teises pooles mängib kitarri ja loeb koos Tõnuga Aleksander Suumani luulet näitleja Pääru Oja

Kui emakoskel kuskil oma poegi 
just välja viskamas on õõnsast puust,
kus pojad kisendamas ühest suust,
siis inimese jätan, luulemoegi.  

Jalg  kaotab pinna, käsi viimse toegi. 
Patt oleks praegu mõtiskleda muust 
kui sest, mis tunneb piiksuv suletuust. 
Ilm tuulevaikne on ja üsna soegi.  

Nüüd kosklaema pojad ritta seab. 
Näen targu astumas neid mere poole.
Eks vaatame, kuis rännumeestel veab.  

Nad lähenemas peagi pilliroole.
Roo-loorkull laskub, söömapidu peab.
Paar väetit siiski pääseb vetevoole. 

            Aleksander Suumann „Pääs merele“, 1980 

10.5 kell 19 loodusmuuseumis, Vanemuise tn 46-301 

LOODUS JA KUNST
„Elu kihid” 

Kunstiteadlase Kadri Asmeri loeng loodustemaatikast kujutavas kunstis ja Ilmar Malini seinamaalist „Strata vitae“ ja ühenduse LUULEIN kontsert. Esitusele tuleb loodusmuuseumile pühendatud improvisatsioonilise teos „Strata Vitae“. Koosseis: Jaan „Luulur“ Malin (vokaal), Leonora Palu (flööt), Indrek Palu (viiul). 

 

10.5 kell 10 oecologicumis, Juhan Liivi tn 2-127
Tudengikonverents „Mis on loodusel 100 aasta pärast kasu neist teadmistest, mis meil praegu on?“

11.5 kell 19 loodusmuuseumis, Vanemuise tn 46-301 

LOODUS JA RÄNDAMINE
Polaarekspeditsioonid ja kodanikuteadus 

Purjelaeva Admiral Bellingshauseni polaarekspeditsioonide juht Tiit Pruuli ja laeva pootsman Maris Pruuli räägivad kodanikuteadusest ja koostööst Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga. Juttu tuleb ka Antarktika ja Arktika looduse ilust, laevaelu ohtudest ja rutiinidest jäämägede, vaalade ning jääkarude piltide ja droonivaadete taustal. Õhtu teises pooles esinevad multiinstrumentalist Ööamööb ja Sulg inspireeritud kavaga „Külm ekspeditsioon“, kus seilatakse üle antarktiliste ja arktiliste helilainete ja triivitakse koos polaaralade heliookeanidel. Kava toetub Tiit Pruuli ja Maris Pruuli reisiraamatule „Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi“. 

12.5 kell 19 loodusmuuseumis, Vanemuise tn 46-301 

LOODUS JA MUUSIKA
Helid sees- ja väljaspool muusikat 

Helilooja Märt-Matis Lille loengkontsert loodushäältest heliloomingus. Õhtu lõpetab tema teose „Lindudele“ ettekanne. Kaasa teeb Vambola Krigul (suur trumm). 

„Muusika on midagi inimeseks olemisest lahutamatut. Kuidas on aga lood helidega, mis jäävad justkui muusikast väljapoole? Mida on vaja, et helisid muusikana kuulda? Kas inimtegevusest- ja tunnetusest väljapoole jäävat helimaailma võiks ka käsitleda esteetilise nähtusena? Kaasaegne helilooming on selliseid küsimusi ikka püsitatanud ja mitmed heliloojad - sealhulgas ka mina - oma loomingu kaudu vastuseid otsinud.“ – helilooja Märt-Matis Lill

13.5 kell 19 loodusmuuseumis, Vanemuise tn 46-301 

LOODUS JA FILM
Kahekõned loodusega 

Kohtumine filmi „Fred Jüssi. Olemise ilu“ autori Jaan Tootseni ja loodushäälte salvestaja Veljo Runneliga. Õhtu teises pooles esinevad Robert Jürjendal (kitarr) ja Anti Jürjendal (tšello) kavaga „Omad rajad“. 

 

13.5 kell 13 mälestushetked Raadi kalmistul

 

13.5 kell 16 oecologicumis, Juhan Liivi tn 2 
Vilistlaspäev „220 aastat botaanikat Tartu Ülikoolis“. Lisateave botaanika osakonna kodulehel!

 

14.5 kell 11 oecologicumis, Juhan Liivi tn 2-127 ja otseülekanne ERR Novaatori portaalis 

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja loodus- ja täppisteaduste valdkonna 220. aastapäeva sündmuste programmi kuuluva konverentsi peateema on teenused, mida pakuvad üleilmsed digitaristud, sh kirjastused. Ettekannetes keskendutakse liikide avaandmetele, nende kättesaadavusele, liigiinfo edastamise viisidele ja eri andmetüüpide sidususele.

„Rahvusvahelise konverentsi toimumine just Eestis on igati loogiline. Eesti teadlased on elurikkuse digiteenuste teoreetiliste aluste ja praktiliste teenuste loomisel väga kõrgel tasemel. Eesti on üks väheseid riike, kus on võimalik enamik liigiinfost saada ühest andmeportaalist – eElurikkuse kodulehelt. Eesti teadlaste juhtimisel on välja töötatud ainulaadne püsiidentifikaatoritel põhinev liigiinfo edastamise digitaalne platvorm, mida kasutavad üha laiemalt nii geenipangad kui ka andmeportaalid.“ – Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor professor Urmas Kõljalg

Konverentsil kõnelesid Joe Miller (üleilmse elurikkuse andmevõrgustiku GBIF direktor), Lyubomir Penev (teaduskirjanduse kirjastuse Pensoft Publishers tegevdirektor), Urmas Kõljalg (platvorm PlutoF), Henrik Nilsson (geenijärjestustel põhineva seeneliikide määramise üleilmse andmebaasi UNITE kogukond), Kessy Abarenkov (UNITE kogukond) ja teised.

Eesti III taksonoomiapäeva konverents „Elurikkuse digiteenused“ toimus 14. mail kell 11, osaleda sai kohapeal kui ka jälgida otseülekannet ERR Novaator portaalis.

Tutvu konverentsi „Elurikkuse digiteenused“ ajakavaga

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!