18 taimeliiki said rahva abiga eestikeelsed nimed
13.–27. septembrini said kõik huvilised pakkuda nimesid Tartu Ülikooli botaanikaaia taimedele, millel siiani eestikeelsed nimed puudusid. Eksperimendiks valiti 18 taimeliiki.
14. novembril toimus Tartus botaanika terminoloogia komisjoni koosolek, kus muuhulgas valiti välja sobilikud taimenimed külastajate poolt tehtud ettepanekute seast. Nimede valimine sai alguse juba septembri keskel, mil Tartu ülikooli botaanikaaed kuulutas välja, et inimestel on võimalus teha pakkumisi 18 taimeliigile eestikeelse nimetuse leidmiseks. „Kuna ettepanekuid tuli 20 isiku või rühma poolt, siis on tore, et 14 vastuselehte andsid materjali kinnitatud taimenimedele. Mõne liigi puhul olnuks sobilikke nimesid lausa mitu, aga kuna valida saab vaid ühe, jäävad mitmed toredad sõnad oma uut võimalust ootama,“ sõnas botaanik Kersti Tambets.
„Näiteks sai Plagius flosculosus nimeks sardiinia kaldkakar, samas sobinuks ka nupjas längaster. Antud juhul oli mõistlik viidata liigi suhteliselt kitsale levilale. Taime välimusele viitavad omadussõnad nupjas ja läng- leiavad kindlasti kasutust mõnel teisel sobival juhul. Mõnel juhul läksid käiku mitme pakkuja poolt antud nimetused, näiteks tõrvikpõõsas (Megaskepasma erythrochlamys) viielt või petersellipuu neljalt vastajalt. Samuti soovisid hiirelõksupuu epiteediks Šveitsi botaaniku Walter Röösli auks antud nime 7 vastajat: Röösli hiirelõksupuu (Uncarina roeoesliana),“ lisas ta.
Mitmel juhul valiti välja sõnad, mida pakuti vaid ühel korral: tähispõõsas perekonnale Turraea esitati Võru Gümnaasiumi õpilaste poolt, mesikannike perekonnale Melicytus ja tatipuu perekonnale Azanza aga erinevate üksikisikute poolt.
Kahel juhul leidis terminoloogia komisjon, et parim liigiepiteet ei olnud vastustes veel kirja pandud ja kõigi liikmete ühisel otsusel sai juba varem kinnitatud perekond tüveköis uue eestikeelse liikme: marmor-tüveköis (Rhaphidophora cryptantha; oluliseks peeti lehe mustrit). Sama lugu on ka liigiga Melicytus ramiflorus, kus liigiepiteediks oli vastajatel raske leida sobivat sõna, küll aga pakuti hea perekonnanimi: õiekas mesikannike.
Nimede kogumise eksperiment toimus Teadlaste Öö 2019 raames. Tartu Ülikooli botaanikaaed tänab veelkord kõiki osalenuid ja peab eestikeele aastale pühendatud katsetust kordaläinuks.
Eestikeelse nime said külastajate abiga järgmised liigid:
- Megaskepasma erythrochlamys Lindau - tõrvikpõõsas
- Heteromorpha arborescens Cham. et Schltdl. - ketendav petersellipuu
- Uncarina roeoesliana Rauh - Röösli hiirelõksupuu
- Rhaphidophora cryptantha P.C.Boyce et C.M.Allen - marmor-tüveköis
- Azanza garckeana (F.Hoffm.) Exell et Hillc. - söödav tatipuu
- Hilleria latifolia (Lam.) H.Walter - laialehine hilleeria
- Heliotropium foertherianum Diane et Hilger - sametlehine heliotroop
- Muntingia calabura L. - moosipuu
- Piper peltatum L. – pipar - kilppipar
- Turraea heterophylla Sm. - erilehine tähispõõsas
- Crossandra puberula Klotzsch – krossandra - lõheroosa krossandra
- Pseuderanthemum alatum (Nees) Radlk. - hõbelaikne armasõis
- Parrotiopsis jacquemontiana (Decne.) Rehder - raudpõõsas
- Dennstaedtia wilfordii (T.Moore) Christ - pitsiline paunloorik
- Arctotheca populifolia (P.J.Bergius) Norl. - luite-karukakar
- Plagius flosculosus (L.) S.Alavi et V.H.Heywood - sardiinia kaldkakar
- Melicytus flexuosus B. P. J. Molloy et A. P. Druce - traatjas mesikannike
- Melicytus ramiflorus J.R.Forst. et G.Forst. - õiekas mesikannike
Täpsemalt saab vaadata arhiivist:
https://www.botaanikaaed.ut.ee/et/content/otsime-taimenimesid
https://www.botaanikaaed.ut.ee/et/content/t%C3%BC-botaanikaaia-taimenime...
