Näitus „Värvilõngad taimedega“

25. septembrini on Tartu Ülikooli botaanikaaia näitusel näha erinevaid värvi lõngu, mis on esivanemate nippidest inspireerituna värvitud looduslike taimedega, ka seentega.

Põhjuseid, miks taimedega värvida, on erinevaid. Osad leiavad taimedega värvimises midagi rahustavat ja teraapilist, teistele pakub rõõmu isetegemine. Looduslik värvimine hoiab elus ka vanavanemate kaugeid traditsioone ja rahvuskuultuuri.

„Milline tulemus taimedega värvimisel täpselt saadakse, sõltub paljudest asjaoludest. Tulemust mõjutab eelkõige taime liik ja vanus, kuid ka taime kasvukoht ja korjeaeg. Oma roll on ka värvimisel kasutatava taime hulgal ja lõnga kogusel, värvimise käigul, peitsaine kogusel ja värvilahuse happesusel. Kõige selle tõttu tekitab iga järgnev värvimisring omamood hasarti ja innustab katsetama üha uute taimedega ja meetoditega,“ sõnas näituse autor Astrid Lepik.

Ainult taimedega värviti lõngu 19. sajandi esimesel poolel. Tasapisi hakkasid 19. sajandi teisel poolel levima erksad aniliinvärvid, mis tegid värvimise lihtsamaks ja kiiremaks ja tõrjusid taimed tasapisi kõrvale.

Enamasti kasutati värvitaimedena koduümbruses kasvavaid taimi. Värviandvate taimede järgi hakati ka värvitoone kutsuma: madarapunane, tedremaranapunane, õunapuupunane, kasekoorepunane, pohlavarrepruun, kivisamblapruun, männikäbipruun, kaselehekollane, karikakrakollane jne. „Ka tänapäeval pole taimedega värvimine kuhugi kadunud. Käsitööd armastavad inimesed leiavad ikka ja jälle tee looduse ja taimedega värvimise juurde,“ lisas Lepik.

Lisaks kodumaistele värvitaimedele hakati 19. sajandi teisel poolel üha enam kasutama ka välismaiseid värvitaimi, neid osteti poest või rändkaupmeestelt. Neist olid levinumad: värvi-indigopõõsas (Indigofera tinctoria), mis sisaldab indigot, värvainet, millega saab siniseid toone; kampešipuu e sinipuu (Haematoxylon campechianum), millega sai samuti siniseid toone (nimetatud ka viiulisiniseks, traavlivärviks); siiltsesalpiinia ka punapuu e fernambukipuu (Caesalpina echinata), millega sai, nagu nimigi ütleb, punaseid toone; harilik punavärvik e krapp (Rubia tinctorum) andis samuti punast; värvibiksa ehk orleanipuu (Bixa orellana) seemnekestadest sai aga kollaseid ja punaseid toone.