Sünnipäevaüllatus TÜ loodusmuuseumis

6. aprillil 2018 tähistab Tartu Ülikooli loodusmuuseum 216. sünnipäeva. Terve päeva jooksul kehtivad kõikidele muuseumipiletitele sünnipäeva erihinnad, mis on tavapärasest poole soodsamad.

Loodusmuuseum sai alguse ülikooli loodusloo kabinetist (Naturalienkabinett), mis kuulus loodusteaduste professuuri juurde. Esimeseks loodusteaduste professoriks ja muuseumi direktoriks nimetati Gottfried Albrecht Germann. Muuseumi asutamise päevaks loetakse 6. aprilli (vana kalendri järgi 25. märtsi) 1802. aastal, mil Tartu Ülikooli saabus esimene looduslooline kollektsioon: vene suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitud raamatute ja naturaalide kogu.

1804. aastal kehtestati muuseumikogude kasutamise kord, mida võib pidada Eesti esimeseks muuseumiseaduseks. See nägi ette, et kõik loodusobjektid pidid olema inventeeritud, vaatamiseks välja pandud, puhtad ning kõik loengutes näidatud objektid tuli pärast kohe oma kohale tagasi panna. Kõigi huviliste jaoks avati loodusmuuseum 1807. aasta sügisel ning muuseumit sai külastada kolmapäeviti ja laupäeviti kella kahest neljani.   

Esialgu mitmel üüripinnal ja muuseumi direktori korteris paiknenud loodusmuuseum sai ülikooli peahoone valmimise järel 1809. aastal endale uued ruumid aula kõrvale teisel korrusel, kuhu pandi välja geoloogilised kogud. Veidi hiljem koliti peahoonesse ka zooloogilised kogud. Loodusteaduslike kogude ja professuuride arv kasvas kiiresti, mistõttu jagunes loodusmuuseum peagi osadeks: botaanilised kogud anti 1811. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal mineraloogiakabinetile ning zooloogilised kogud 1822. aastal zooloogiakabinetile.

19. sajandi lõpuks oli Tartu Ülikool muutunud Vene impeeriumi üheks tähtsamaks loodusteaduste keskuseks, kuid ekspeditsioonide, annetuste, ostude ja vahetuse teel kasvanud kogud vaevlesid ruumipuuduses. Arhitekt Otto Hoffmanni projekteeritud hoone Vanemuise tänav 46 valmis 1915. aastal. See oli esimene spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoone Eestis, kus olid näitusesaalid, hoidlad ning geoloogia ja zooloogia instituutide töö- ja õpperuumid. Alanud esimese maailmasõja tõttu läks hoone aga sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai loodusteaduste hoone enda käsutusse alles pärast Vabadussõja lõppu ning oma praegustesse ruumidesse kolisid zooloogiamuuseum ja geoloogiamuuseum 1921. aastal.

Geoloogiamuuseum, zooloogiamuuseum ning botaanika- ja mükoloogiamuuseum ühendati 2005. aastal Tartu ülikooli loodusmuuseumiks. Aastal 2014 liideti üheks asutuseks Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Tartu Ülikooli botaanikaaed.

Tänapäeval on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed oluline teadus- ja külastuskeskus, mille kogudes on 1,3 miljoni eksponaadi maailma ja Eesti elurikkusest.

Looduse loor

Juunis avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias näitus „Looduse loor“

Elle-Mari Talivee

Märtsikuu loodusluuleõhtul esineb kirjandusuurija Elle-Mari Talivee

Tõnu Tamme orhideemaalid

Botaanikaaias on avatud Tõnu Tamme orhideemaalide näitus