Autor:
Katrin Mäeots

Troopikahoone

Suure kasvuhoone parem tiib – troopikahoone – sai uue ilme 2006. aastal ning selles paiknevates lähistroopika- ja troopikataimede sektsioonides on kokku 600 taimetaksonit.

Lähistroopika taimede kollektsioon

Näha saab lähistroopikavööndi taimi kõigist maailmaosadest: Vahemeremaadest, Lõuna-Aafrikast, Ameerikast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Hiinast ja Jaapanist. Puudest kohtab igihaljast iilekstamme (Quercus ilex), looduses äärmiselt ohustatud brasiilia araukaariat (Araucaria angustifolia) ja väärispuidu pärast kõrgelt hinnatud päris-mahagonipuud (Swietenia mahogani).

Image
Subtroopika

Varaste õistaimede sugukondadest on esindatud tugev grevillea (Grevillea robusta) ja suurelehine magnoolia (Magnolia macrophylla).

Lähistroopika sektsioonis saab näha veel varaseimate seemnetaimede hulka kuuluvat torkavat diooni (Dioon spinulosum), mis on ohustatud taimeliik. Samuti maoori linnukleebikut (Pisonia brunoniana) ja maoori-piprapõõsast (Macropiper excelsum) – mõlemad on kummaliste kohastumustega põõsad Uus-Meremaalt.

Siin on esindatud ka põnev valik käpalisi: puusabad (Dendrochilum), dendroobiumid (Dendrobium), veenusekingad (Paphiopedilum), tsümbiidiumid (Cymbidium), torukäpad (Coelogyne).

Rippkorvides ja puutüvedel kasvab mitmeid epifüütseid sõnajalgu perekondadest mikrosoorum (Microsorum), raunjalg (Asplenium) ja kuldimar (Phlebodium), õitekuhilatega uhkeldavad keerdviljakud (Streptocarpus), pelargoonid (Pelargonium) ja punahuuled (Aeschynanthus).

Troopikataimede kollektsioon

Troopikasektsioonis kasvab nii liaane kui ka puid, samuti troopilisi epifüüte – bromeelialisi, orhideesid ja kaktuseid. Puudest on silmapaistvamad lõhnav sedreel (Cedrela odorata) ja tulipuu (Spathodea campanulata), põõsastest kiirekasvuline tõrvikpõõsas (Megaskepasma erythrochlamys) ja peenikesi küünlaid meenutavate õisikutega pipar (Piper tiliifolium).

Image
Troopika

Troopikasektsioonist võib leida ka mitmeid troopilisi toidutaimi: tseiloni kaneelipuu (Cinnamomum verum), hariliku papaia (Carica papaya), durianipuu (Durio zibethinus), tähtviljapuu (Averrhoa carambola), hariliku vanilli (Vanilla planifolia) ja teisi.

Bromeelialistest on põnevad samblikke meenutavad, tuustide või vanikutena kasvavad tillandsiad (Tillandsia), kirkavärvilised neoregeeliad (Neoregelia) või salakirjadega kaetud kirivriisea (Vriesea hieroglyphica). Maas, puudel ja seintel kasvab mitmeid võhalisi (Araceae). Varjulisemates kohtades saavad paremini hakkama flamingolilled (Anthurium), seinad on vallutanud filodendronid (Philodendron).

Käpalisi leiab siit rohkesti: arvukamad on mugullehed (Bulbophyllum), mis on tihti haisvate õitega. Kuukingad (Phalaenopsis) on ühed tuntuimad toalilled. Liblikkäpad (Psychopsis) ning ämblikkäpad (Brassia) on õitsedes tõesti oma nime väärt. Orhideed õitsevad varakevaditi, mil kirevad õied ning joovastav lõhnabukett täidab päikselistel päevadel kasvuhooned.

Turbasamblad raamat

Ilmunud on raamatu „Eesti turbasamblad“ teine täiendatud trükk

Viktoriinid lastele - Linnuviktoriin - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Algas registreerumine üle-eestilisele õpilaste linnuviktoriinile

Taimebioloogia

JÄRELVAADATAV: konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“