Autor:
Silvia Luik

Botaanikaaias on roheluse vahele peidetud savist pead, meresiilid, hülged ja portselanist tüdrukud

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati 12. aprillil keraamikanäitus „Ex terra. Hortus luteus“, kus saab näha peamiselt puupõletuse meetodil valminud keraamilisi kunstiteoseid. Näitus jääb avatuks 31. maini.

 

Image
Keraamikanäitus botaanikaaias, eksponaat roheluses

Näitusel osaleb kokku kolmteist kunstnikku, professionaalseid keraamikuid ja skulptoreid. Näituse ühe korraldaja, Eva Krivonogova, sõnul viitab näituse pealkiri „Ex terra. Hortus Luteus“ nii välja pandud tööde materjalile, erinevatele keraamilistele savimassidele, kui ka näitusepaigale botaanikaaiale. „Näituse pealkiri maakeeli võiks kõlada näiteks „Savist või pinnasest tehtud. Savist aed“. Näituse sisuks on keraamika erinevad vormid – põhiliselt skulpturaalsed objektid või skulptuurid, mille valmimisel on kasutatud puupõletuse meetodit,“ sõnas Krivonogova.

 

Image
Keraamikanäitus botaanikaaias, eksponaat roheluses

Enamus välja pandud töödest on põletatud Tartumaal, Uhti Valge kõrtsi puupõletusahjus ning valmistatud just selle näituse tarbeks Tartu Ülikooli botaanikaaia peale mõeldes. Näitusel esindatud autoritest on paljud Uhti keraamika puupõletustalgutel kohtunud juba aastaid.

Meid ühendavaks lüliks on savi ja keraamika. Kokku saame kord või kaks aastas Uhti Valge kõrtsi õues puupõletuse ahju juures. Meid ühendab Uhti ahi ja kirg keraamika kui väljendusviisi vastu.

Keraamikanäituse korraldaja Eva Krivonogova

Idee ühendada keraamilised objektid botaanikaaia lopsaka rohelusega sai alguse Uhti ahju juures askeldades. Osalejate hulgas on valdavalt professionaalsed keraamikud ning keraamikakursuste õpetajad, kelle jaoks pakub puupõletus mängulist võimalust veidi erilisema ning üllatusrohkema põletusmeetodi harrastamiseks. Lisaks astuvad näitusel üles nii skulptorid kui ka maalikunstnikud, kes on võlutud keraamilisest skulptuurist ning sellisest pinnaviimistluse unikaalusest, mida puupõletusmeetod pakub.

Väljapandud tööd erinevad üksteisest nii mastaabilt kui ka sisult. Kasutatud on nii figuraalset loomaplastikat kui ka inimfiguuri, samuti leidub kontseptuaalseid ning abstraktseid objekte. Näiteks on palmimaja tiigi servas vaatamiseks väljas Kersti Kalsi värviderohke näkineiu ning Eva Krivonogova kaks portselantüdrukut – üks valge, teine kuldne. Mari Hiiemäe eksponeerib keraamilist portreed „Seladon“ ning stiliseeritud kombitsatena ülespoole keerduvate lehtedega „Peeti“. Keraamik Kai Paks on näitusele välja pannud viieosalise komplekti värvilisti torusid, mille saamiseks on esmalt võetud kipsvorm Eva-nimeliselt õunapuult. Üks näituse lustilisemaid esinejaid on Maarit Mälgi helesinine hüljes, kelle veelembust rõhutab paigutatus talle sootuks mitteomasesse keskkonda. Näitusetööd on paigutatud Tartu Ülikooli botaanikaaia siseruumidesse. Erandi moodustab vaid Priit Allase skulptuur „August“, mis oli sissetoomiseks liialt raske – massiivsel graniitpostamendil seisab mahuline keraamiline sõõr.

Näitusel osalevad Maanus Mikkel, Kersti Kals, Aili Palm, Kai Paks, Priit Allas, Eike Eplik, Mari Hiiemäe, Külli Kõiv, Karin Kalman, Kersti Laanmaa, Eva Krivonogova, Maarit Mälgi, Rauno Thomas Moss.

 

Näitus „Ex terra. Hortus luteus“ jääb Tartu Ülikooli botaanikaias avatuks kuni 31. maini. Näitust saab külastada botaanikaaia piletiga.

Mardikas

Huvipäev „Putukate ja ämblike kevad“

üritused Tartus - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Aprillikuu loodusluuleõhtul esineb Sirel Heinloo

Karud teatris

Ootame noori osalema linnalaagris „Kui karu ärkab teatris...“