Elulõngaaed

Elulõngad on meie laiuskraadil ühed kaunimad iluaedade ronitaimed, mille väänlevad varred, õite mitmekesisus ja rikkalik värvigamma köidab pilku alates esimeste õite puhkemisest juulis kuni viimaste õitsvate sortideni sügisel.

Botaanikaaia Emajõe-poolse värava juurde 2006. aastal rajatud elulõngaaed tutvustab eelkõige kodumaiseid elulõngasorte. Elulõngade aretamisele Eestis pani aluse perekond Kivistik, rahvusvaheliselt tuntud sordiaretajad, kelle aretatud 146 elulõngasordist kasvab botaanikaaias üle 40. Elulõngaaias on valdavalt suureõielised elulõngad, kuid näha saab ka väikeseõielisi, Eestist ja mujalt pärit elulõngasorte ning elulõngaliike. Kuni 5 meetri kõrguseks kasvavaid liaane, kui ka poolemeetriseid püsikuid ja poolpõõsaid. Sealjuures ka looduslikke elulõngaliike ja Eino Kala poolt aretatud hübriidset elulõngasorti.

Väikeseõielistest elulõngadest kasvab aias püst-elulõnga (Clematis recta) ning tervelehise (Clematis integrifolia), jõulise (Clematis × jouiniana) ja alpi (Clematis alpina) elulõnga sorte. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis-elulõng (Clematis stans), ida-elulõng (Clematis orientalis) ja Farges'i elulõng (Clematis fargesii).

Väikeseõieliste elulõngade seas on liike ja sorte, mis õitsevad nii üheaastastel kui ka ületalve säilinud võrsetel. Näiteks alpi elulõnga sort „Estrella“ ei vaja Eesti tingimustes tagasilõikamist ja katmist, sest tema võrsed on külmakindlad ja õitsevad vanal puidul.

Elulõngade õitsemine kestab maist kuni külmadeni. Õite värvigamma varieerub valgest tumepunaseni, on eri tooni lillasid pehmest roosast kuni tumeda mustjaslillani.