Aparaaditehases toimub seikluslik perepäev ööliblikate ja pärimusmuusika saatel
Pühapäeval, 11. juunil toimub Loodusfestivali perepäev ja pidulik lõpetamine Aparaaditehases. Terve päeva jooksul saab osa võtta eriilmelistest töötubadest ja mängulistest tegevustest.
Perepäeval jagub tegevusi kõigile, nii lastele kui ka täiskasvanutele. „Aparaaditehases toimuvale Loodusfestivali perepäevale tasub kindlasti tulla kogu perega. Töötubades on saavad toimetada vanemad koos lastega ning tantsumängudest on oodatud osa võtma nii noored kui vanad,“ rääkis Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein.
Perepäeva kavast leiab mitmesuguseid töötube: räägitakse ööliblikatest, õpitakse tundma ööliblikatele meelepäraseid taimi ja nendele oluliste õite visuaalset keelt. Samuti on üles seatud disaineri Liina Lemberi valgusinstallatsioon „Nähtamatud ööliblika loitsud“. Autori sõnul loob punase valguse installatsioon harmoonilise ruumi, kus inimene ja ööliblikas saavad võrdsetena kohtuda ja kuulata luuletusi ööliblikatest. Teos küsitleb inimesekeskset linnaruumi disaini ja tehislikke valgusallikaid.
Disainer Liina Lember on eriline isik, kes panustab Loodusfestivali programmi väga olulise teemaga. Mul on heameel, et ta on leidnud täiesti ainulaadse viisi ööliblikate tutvustamiseks läbi oma erialaste teadmiste ja ta ja jagab seda publikuga ainulaadses võtmes. Ööliblikad on oluliselt tagasihoidlikuma välimusega kui päevaliblikad, aga nad on ökosüsteemis sama olulised. Nende erilisus ja eripärad ilmnevad nende lähivaatlusel – nad on karvased, tihti pruunid-valged-hallid ja sooja saamiseks väristavad end. Nad on väga tundlikud valgusreostusele, seega Liina Lember uuribki töötubades inimese keskkonnamõju ööliblikatele. Soovitan soojalt tema töötubadest osa võtta.
Kell 12–15 juhendab disainer Liina Lember töötuba „Ööliblikate Aed“, mis keskendub ööliblikate tundmaõppimisele.
Lisaks ööliblikatele saab perepäeval Elen Peetsmanni ja Triin Nõu eestvedamisel endale maitsetaimede seemnetega külvilinti valmistada ning mida saab hiljem kodus aknalauale potti panna või peenrasse kasvama torgata.
Margit Säre (Peipsi Koostöö Keskus) juhendamisel võib maalida kive, valmistada plakatit või panna oma teadmised proovile Peipsi-teemalisel viktoriinil. TYPA korraldab käsitööpaberi valmistamise töötuba.
Perepäeval räägime ka Eesti rahvamuusikast – mis on väga suurel määral ammutanud inspiratsiooni loodusest: linnulaul, loomad, tuul, õied, luhad, jõed, mered. Lõõtsamängija ja pärimusmuusiku Kristi Kooli sõnul on laulumängude tegelasteks tihti loomad või linnud, kelle liikumist või häält saab mängides imiteerida. Töötuba-kontsert toimub kell 15–17.
Paljudesse laululugudesse on olustiku kirjeldamiseks kaasatud kaunist Eestimaa loodust ja sealt pärinevaid põnevaid helisid: kuigi tegemist võib olla näiteks armastuslauluga, siis on teksti sisse põimitud ka kevad, õied, aas, linnud, Emajõgi. Kõik see näitab, kui tihedas seoses on loodus ja rahvamuusika.
Õhtu lõpeb pidulikult: Margus Kasterpalu tutvustab järgmise aasta Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali ning millele järgneb kell 17.30 Armastuse saalis Emajõe-teemaline filmiõhtu. Režissöör Remek Meel tutvustab enne seanssi filmi tagamaid ning hiljem toimub arutelu, mida juhib Kristel Vilbaste. Vaatamisele tulevad „Eesti loodus. Alam-Pedja“ (2013, 42 minutit), „Emajõe veemaailm“ (2015, 57 minutit) ja „Suur soo“ (2022, 70 minutit).
Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.
Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.
Kogu festivali programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel.
