Autor:
Silvia Luik

Loodusvaatluste maratonil olid esmakordselt esindatud kõik Balti riigid

Kuuendat korda, 10.–11. juunini toimus loodusvaatluste maraton osana üheksandast Loodusfestivali programmist. 24 tunni jooksul tegid loodushuvilised üle 7700 loodusvaatluse. Kõik vaatlused on avalikud eElurikkuse andmeportaalis.

Tänavusel maratonil tehti loodusvaatlusi 46 vaatlusalal üle Eesti, millest 22 asus eramaadel ja 24 avalikel aladel. 154 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 2252 liigi või liigist kõrgema taksoni kohta ning kokku kogunes 24 tunni jooksul 7758 vaatluskirjet, millest suure osa moodustasid taimevaatlused. Seda on üle viiesaja vaatluse rohkem kui eelmisel aastal, mil kirja sai 7181 vaatlust. Samuti said 958 inimest osa toimunud loodusretkedest, töötubadest ja muudest maratoniga seotud tegevustest – üle poole 562 inimest sai osa Kadrioru avaliku vaatlusala programmist.

Kui eelmisel aastal oli enim vaadeldud liik metsvint, siis sel aastal oli kõige enam vaadeldud liigiks sinise õiega hästi märgatav taim külmamailane, kellele järgnesid kõrvenõges ja metsvint.

Kõige rohkem kirjeid 664 sai üles märgitud Viljandimaal Vaibla vaatlusalal, aga enim liike leiti sel aastal Pärnu linna rannarajooni rohealalt – 533 liiki. Kus ka sisestasid individuaalses arvestuses andmebaasi kõige rohkem taksoneid (551) Indrek, Jaak, Irja ja Jakob Tammekänd ning Riina Georg. „Mul on heameel, et Pärnu linna kogukond tegi selle aasta maratonil kaasa nii võimsalt linlasi huvitaval liigirikkal rohealal, kus kaardistati 24 tunni jooksul väga palju erinevaid liike. Sealhulgas avastati kogu Euroopas haruldane ohustatud liik emaputk,“ rääkis loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel.

„Vahva, et mõnel vaatlusalal leiti ja uuriti ka vähetuntud organismirühmi, nagu näiteks mändvetikad,“ lisas loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator Margit Hirv. „Seevastu mõnda levinud liiki registreeriti väga vähe, näiteks vihmausse leiti ainult viiel korral. Aga näiteks Tartu Loodusmaja pargist leiti kakand Platyarthrus hoffmannseggii, keda on seni Eestist leitud ainult ühe korra ja varemgi Tartu linnast,“ sõnas ta.

Esmakordselt muidu üle-eestilise loodusvaatluste maratoni ajaloos asusid vaatlusalad ka väljaspool Eesti piire – vaatlused laekusid Lätist Daugavipilsi linnast ja selle lähedusest ning Leedus Vilniuse ümbruskonnast. Loodusvaatluste maratoni eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ümbritsevale elurikkusele ja kutsuda üles neid sellest teada andma. Kõik sisestatud vaatlused on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis, mida kasutavad oma töös loodusteadlased ja -kaitsjad.

Loodusfestivali ajal korraldatava loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaasa aitavad portaal Linnuvaatleja, mitmed loodusharidust edendavad asutused ja vabatahtlikud üle Eesti. Täname kõiki osalejaid, kaaskorraldajaid, partnereid ja toetajaid.

Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali ja loodusvaatluste maratoni korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Looduse loor

Homme avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias näitus, mis uurib inimese suhet loodusega

Koor vaatab Kaljo Põllu motiivi

Tartu lodjakojas esietendub multimeedialavastus „Emajõe sünd“

LVM

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaastal toimub läbi aegade suurim loodusvaatluste maraton