Autor:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Mükoloogilised kogud

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia mükoloogilistes kogudes hoitakse kuivatatud seeni ja samblikke. Rahvusvaheliselt on kogud tuntud akronüümi TUF –  Fungarium Universitatis Tartuensis – järgi.

Valdava osa säilikutest on kogunud Tartu Ülikooli teadlased teadustööde ja -ekspeditsioonide käigus. Mahukaima ja unikaalseima osa moodustavad siin Eestist kogutud materjalid, millele lisanduvad mitmelt poolt maailmast pärit eksemplarid. Väiksema osa moodustavad välis- ja harrastusteadlaste annetatud eksemplarid.

Mükoloogilised kogud leiavad aktiivset rakendust nii Eesti kui ka välismaa teadlaste uurimistöös. Siin säilitatavat materjali kasutatakse fungistiliste, taksonoomiliste, looduskaitseliste ja muude uuringute ning ülevaadete koostamisel.

122 974 eksemplarist on samblikke umbes 90 000 ja seeni umbes 33 000. Nende hulgas on 229 tüüpeksemplari, millest 49 on holotüübid.

Päringuid eksemplaride kohta saab teha portaalis eElurikkus.

Lisaks seentele ja samblikele säilitatakse mükoloogilises kogus ka uurijate välipäevikuid ja -märkmeid ning ekspeditsioonidel kasutatud kaarte. Harrastusmükoloogilt Nikolai Witkowskylt (1868–1948) pärineb joonistusi, akvarelle seentest ja elusuuruses seenemulaaže.

  1. Kuivatatud seente kogu
  2. Kuivatatud samblike kogu

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia mükoloogilised kogud on avatud kasutamiseks kõigile teadlastele, harrastusteadlastele, üliõpilastele ja huvilistele teadus- ja õppetööks. Kogudega töötades palume järgida kogudes töötamise juhiseid, et tagada hoiustatud materjalide säilimine ka tulevasteks uurimistöödeks.

Tutvu 2020. aasta tegevusaruandega.

Mükoloogiliste kogude vanimad eksemplarid on samblikud, mida 1860. aastatel kogus harrastuslihhenoloogi ja -brüoloogina tegutsenud Tartu kooliõpetaja Andreas Bruttan (1829–1893). 20. sajandi esimesest poolest pärinevad Paul Wasmuthi, Konstantin Mereschkowsky ja Veli Räsäneni kollektsioonid. Neile lisandusid esimese eestlasest lihhenoloogi Hilja Lippmaa, aga ka Theodor Lippmaa põhiliselt 1930. aastatel kogutud samblikud. Märkimisväärse osa samblike kogust moodustavad prof. Hans Trassi (1928–2017), tema kolleegide ning tudengite poolt endise NSVL territooriumile tehtud teadusekspeditsioonidelt (Kaug-Ida, Baikali ümbrus, Kuriili saared, Kesk-Aasia ja mujalt) kaasa toodud materjalid.

Kuivatatud seeni hakati Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talletama 2000. aastate algul ning alates sellest ajast on kogu jõudsalt täienenud nii Eestist kui ka maailma eri paigust kaasatoodud materjalidega. Igal aastal lisandub kogudesse rohkem kui 3000 kuivatatud seent ja samblikku. Valdava osa materjalist on kogunud Tartu Ülikooli teadlased teadustööde ja -ekspeditsioonide käigus, väiksema osa moodustavad välis- ja harrastusteadlaste annetatud eksemplarid.

Ühise katuse alla koondusid seente ja samblike kogud alles 2022. aasta alguses, kui renoveeriti ruumid ajaloolises Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoones Vanemuise tn 46, Tartu. Siiani asusid mükoloogilised kogud erinevates Tartu Ülikooli õppehoonetes.

Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde kuuluv Eesti mükoloogiaühing toob kokku nii teadlased kui ka harrastusteadlased, seenehuvilised ja tudengid, et laiendada teadmisi seente kohta oma liikmete hulgas ja Eestis üldiselt.

Mükoloogiaühing korraldab regulaarseid üritusi ja koondab huvitavat teavet nii seeneteaduse, seente uurimise ja välitööde kui ka seente määramise ning tundmaõppimise kohta, samuti avaldab maailma seente ja uute avastuste põnevaid uudiseid. Tähelepanu osutatakse huvitavatele seeneleidudele Eestist. Samuti pööratakse olulist tähelepanu mürgiste seente ja nende ohtlikkuse tutvustamisele.

Ühingu laager toimub kaks korda aastas mõnes looduslikult huvitavas või seente poolest vähe uuritud Eesti piirkonnas. Detsembris tullakse kokku ühepäevasel seminaril Actiones, kus esitatakse ettekanded ning tehakse kokkuvõtteid lõppevast aastast ja plaane uueks aastaks. Ühingu liikmed osalevad kõikjal Eestis seenenäituste korraldamisel.

ELUS mükoloogiaühing, Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kirjastus annavad välja rahvusvahelist teadusajakirja Folia Cryptogamica Estonica (1.1). Ajakiri ilmub veebis ja üks kord aastas trükisena.

Mükoloogiasektsioon asutati Eesti Looduseuurijate Seltsi juurde 23. detsembril 1963. aastal, asutajaliikmeid oli 15.

Mükoloogilised kogud andmebaasis ETIS

Veebilehele

Mükoloogilised kogud andmebaasis eElurikkus

Veebilehele
samblik

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seente- ja samblikekogust leiti kaks Leedus seni avastamata liiki

Turbasamblad raamat

Ilmunud on raamatu „Eesti turbasamblad“ teine täiendatud trükk

Viktoriinid lastele - Linnuviktoriin - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Algas registreerumine üle-eestilisele õpilaste linnuviktoriinile