Tartu Ülikooli botaanikaaia 220aastane ajalugu rullub lahti näitusel „Roheline varakamber“

7. juunil, kui kuulutatakse välja Tartu Ülikooli botaanikaaia sünnipäeva pidukuu, avatakse näitus „Roheline varakamber“, mis on pühendatud botaanikaaia 220. aastapäevale.

Image

Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartu südames asuv paik, kus igaüks saab tulla nautima rohelust – siin asub rikka taimevaramuga aed, kus külastaja saab lihtsa vaevaga läbi jalutada justkui maailma eri paigust ning mitmesugustest Eesti looduslikest kooslustest, ning teadmishimuline külastaja saab tundma õppida taimeliike ning nende kaitset. Tartu Ülikooli botaanikaaed jutustab ka tartlaste lugu – siin on tehtud paljude pulma- ja perefotod, kohtutud kallimaga või veedetud aega hea raamatu seltsis. Lisaks inimestele naudivad rohelist oaasi ka putukad ning teised olevused.

Näitusel „Roheline varakamber“ rullub lahti Tartu Ülikooli botaanikaaia lugu 220 aasta jooksul. Kuraatori Inge Kuke sõnul pakub näitus ülevaadet botaanikaaia kaugemast ajaloost. „Rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev posternäitus tutvustab botaanikaaia plaane ja aeda kavandatud ehitisi botaanikaaia esialgsel asukohal Tiigi ja Vanemuise tänava pargialal ja praegusel Emajõe-äärsel krundil,“ rääkis Kukk.

„1803. aastal, kui osteti krunt ja alustati botaanikaaia rajamist praeguse loodusmuuseumi juurde Tiigi ja Vanemuise pargialale, oli Tartu veel „väike puust linn“ väheste kivihoonetega linnasüdames. Sellele vaatamata oli ülikooli professoritel ja arhitekt Johann Wilhelm Krausel ambitsiooni ja kaugele vaatavat pilku, et rajada ülikoolile suurejooneline arhitektuuriansambel Tartu kesklinnas,“ seletas Kukk. „Botaanikaaed oli oluline eelkõige loodusteaduste ja meditsiini õpetamiseks ning suure kasvuhoone ehitamine oli üks esmajärjekorras kavandatud hooneid koos anatoomikumi, raamatukogu ja ülikooli peahoonega.“

Näitusel saab näha botaanikaaia muutumist aastate jooksul ja tutvuda arhitektuurijooniste, erinevate aiaplaanide ja vanade fotodega, mis varem pole avalikkuse ette jõudnud. Kuraatorit Inge Kukke üllatas enim arhitekti Johann Wilhelm Krause joonistatud esialgse botaanikaaia aiaplaani leidmine ülikooli raamatukogust, mille raamatukogu oli soetanud mõne aasta eest antikvariaadist. „Kuigi seda ideed ei jõutud ellu viia, oli minu jaoks väga põnev, kuidas Krause püüdis muuta üsna igavat Tiigi ja Vanemuise tänava vahelist pargiala reljeefilt huvitavamaks ning maalilisemaks. Ta kavandas nii tiigist algava veekanalite võrgustiku kui ka tehiskünka, mille sisemuses pidi asuma tolleaegses aiakujunduses populaarne grott. Viimane oleks paiknenud praegu umbes Hurda kuju asukohal.“