31. jaanuaril avatav näitus räägib maavarade vastuolulisusest

31. jaanuaril kell 16.00 avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis näitus „Hirmus kallis maapõu“, mis räägib maapõues peituvate kivimite ja mineraalide vastuolulisusest. Näitusel saab teadmisi nii maavarade kasulikkuse kui ka võimaliku terviseohtlikkuse kohta ning tuuakse esile, mida peaks iga inimene vastuolulistest mineraalidest ja kivimitest teadma, et hoida keskkonda ja oma tervist.

Elu maavaradeta ei ole tänapäeval mõeldav. Maapõuest kaevandatavaid maake ja mineraale kasutatakse kõikjal – tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis, infotehnoloogias ja mujal. „Maavarade kaevandamisega kaasnevad alati keskkonnamõjud, seda oleme Eesti põlevkivitööstuse puhul juba aastakümneid näinud. Kui me räägime näiteks fosforiidist ja haruldasi muldmetalle sisaldavat graptoliitargilliist, siis need ei ole erandid. Inimene on saanud targemaks, ta oskab mõjusid ja ohte ette näha ning mineviku kogemuste põhjal tuleb tulevikus ka tegutseda,“ sõnas näituse idee autor ja peaekspert Erik Puura.

Ta lisas, et mõned ained võivad olla tervisele ohtlikud ka looduslikult maapõues peitunult. See ei vasta tõele, et kõik tehislik on alati halb ja kõik looduslik hea. „Üheks selliseks on Eestiski piirkonniti maapõuest immitsev radioaktiivne gaas radoon, mis hoonete siseruumidesse kogunedes on tervisele väga ohtlik,“ sõnas Puura.

Kuid on ka aineid, näiteks fluor, mida inimese organism vajab teatavas koguses ning mille ohtlikkus ilmneb alles peale teatava piirnormi ületamist. Ka siin võib kõrge looduslik fluorisisaldus põhjavees olla tervisele ohtlik.

Näitust aitasid loodusmuuseumil koostada Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia osakond ning maapõueressursside arenduskeskus MAREK koos mitme ettevõtte ja infotehnoloogiaspetsialistiga.

Näituse koostajad:
Kuraator: Kairi Põldsaar
Idee autor ja näituse peaekspert: Erik Puura, keskkonnateadlane ja Tartu Ülikooli arendusprorektor
Kujundus: Jüri Lõun, loovagentuur Pult
Multimeedia: BOP Animation, RehaRake
Projektijuht: Reet Mägi

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarist 31. oktoobrini 2019 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Näituse külastamine muuseumipiletiga.

Näituse valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maapõue programm.