Eesti liigitihedaim aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab juunis oma 220. aastapäeva
Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.
220-aastaseks saav Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab oma sünnipäeva suvisel ajal juunikuus, kui aed on värvikirev ja õites. Pidukuu sündmused korraldatakse koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimub 7.–11. juunini. Loodusfestivali teema „Elu aed“ on inspireeritud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast.
BOTAANIKAAED 220
Pidukuu programm ELU AED
juuni 2023
Eesti liigitihedaim ja vanim botaanikaaed
KOLMAPÄEV, 7.6
12 Loodusfestivali „Elu aed“ ja botaanikaaia 220. aastapäeva pidukuu avamine
- Nägemuslikud aiad, mõtiskleb Valdur Mikita.
- Botaanikaaia ajaloo näitust tutvustab Inge Kukk.
- Fotokonkurss „Metsik linn“ tulemusi tutvustab Urmas Tartes. Kuulutame välja ja autasustame fotokonkursi võitjaid. Avame fotonäituse „Metsik linn“.
13 Kontsert alpinaariumis. Duo Erkki Otsman ja Allan Jakobi
Prantsuskeelsete lauludega esinevad Erkki Otsman (laul) ja Allan Jakobi (akordion).
14 Ekskursioon botaanikaaias juhataja Jüri Sillaga
Käesoleval aastal tähistab Tartu Ülikooli botaanikaaed 220. aastapäeva. Kõik huvilised on oodatud osa saama botaanikaaia ajaloost ja tutvuma väliekspositsiooniga ekskursioonil, mida viib läbi botaanikaaia juhataja Jüri Sild.
15 Loeng „Ravimtaimerikas aed“. Kristel Vilbaste ja Ain Raal
Kristel Vilbaste ja Ain Raal tutvustavad taimenimede kogumisvõistlusest lähtuvalt, kuidas taimed endale nime on saanud. Taimede nimesid uurisid koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut ja Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
NELJAPÄEV, 8.6
13 Lõõgastav venitusvõimlemine ehk shindo välitund. Juhendab Riina Kasterpalu. Eelregistreerimisega!
Lõõgastav venitusvõimlemine Riina Kasterpalu (Tulesina) juhendamisel. Shindo® on järjest arenev meetod, mille lõi jaapanlanna Kazuko Kuratomi. Shindo ergutab energia-, lümfi- ja vereringet, parandab rühti ja liigeste liikuvust, tasakaalustab närvisüsteemi, vähendab ärevust, vabastab kehasse takerdunud emotsioone. Välitunnis teeme harjutusi, mis aitavad leevendada pingeid seljas, õlavöötmes ja kaelas. Shindo harjutused treenivad kehasisest tähelepanu ja kohalolemise oskust ning õpetavad end hingamise abil tõhusamalt lõdvestama. Tunnis osalemiseks ei ole tarvis eririietust ega võimlemismatti, arvestada tuleb vaid mugavate riietega, kuna harjutusi tehakse seistes. Tunni kestus kuni 40 minutit.
13 Töötoad „Ööliblikate aed“ ja „Aed fotopaberil“ lastele. Liina Lember
Töötoa läbiviija on disainer ja kunstnik Liina Lember, kelle jaoks on olulisel kohal looduse tähtsus ning liikide väljasuremine. Töötoas tutvustame ööliblikate elu-olu. Töötubades saab osaleda paralleelselt.
- Esimese töötoa jooksul valmistame paberist aia ööliblikatele. Õpime nimetama töötoas esitatud taimi ja tundma ööliblikatele oluliste õite visuaalset keelt. Lisaks räägime ööliblikatest ning nende olulisusest. Töötuba mõjub lõõgastavalt ning on sobilik igas vanuses osavõtjale. Kestus 20–30 minutit.
- Teise töötoa osavõtjad loovad ainulaadse pildi, kasutades selleks fotopaberit ja valitud taimi, õisi ja kujundeid. Kestus 10–15 minutit.
14 Ekskursioon botaanikaaias loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktori Urmas Kõljalaga
Käesoleval aastal tähistab Tartu Ülikooli botaanikaaed 220. aastapäeva. Kõik huvilised on oodatud osa saama botaanikaaia ajaloost ja tutvuma väliekspositsiooniga ekskursioonil, mida viib läbi Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg. Ekskursioonil saab kuulda meenutusi välitöödelt ja tutvuda Kaug-Idast toodud eksemplaridega.
16 Loodusfotokoolitus Urmas Tartesega. Eelregistreerimisega!
Loodusfotokoolituse viib läbi Urmas Tartes, ühiselt liigutakse botaanikaaias ringi ja luuakse lõpptulemusena album taimepiltidega. Kaasa võtta oma kaamera või kaameraga telefon. Kestus umbes kaks tundi.
REEDE, 9.6
11 Eesti IV taksonoomiapäeva konverents „Elurikkus meie aedades“. Eelregistreerimisega!
Eesti neljanda taksonoomiapäeva konverents on pühendatud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale ja keskendub aedade rollile elurikkuse hoidmisel. Konverents toimub Vanemuise tn 46 õppehoone ringauditooriumis ning on tasuta, kuid palume registreeruda hiljemalt 4. juuniks kell 12.
Konverentsi otseülekannet saab jälgida veebis UTTV lehel.
11 Joogatund „Lõdvestav jooga looduses“. Kennet Jädal
Juhendaja Kennet Jädal viib läbi tasakaalustava traditsioonilise-klassikalise Hatha-Jooga seansi keset botaanikaaia rohelust, taustal kaunid loodushelid. Tegu pole ei spordi ega intensiivse võimlemisega, vaid tasakaalustava, rahustava ja lõdvestava praktikaga. Austame ning kuulame oma keha ja teostama parktikaid vastavalt sellele. Ei mingit forsseerimist, ebamugavustunnet, rääkimata valust. See joogatund algab ettevalmistavate praktikatega (antireumaatilised harjutused), et saada paika hingamine (läbi nina) ja valmistada keha ette seansi põhiosaks, kus keskendume asana'te ehk asendite hoidmisele. Tund lõppeb umbes 10-15 minutilise lõdvestusega. Tund on sobilik kõigile. Kaasa võtta joogamatt.
LAUPÄEV, 10.6
13 Lõõgastav venitusvõimlemine ehk shindo välitund. Riina Kasterpalu – JÄÄB ÄRA!
Lõõgastav venitusvõimlemine Riina Kasterpalu (Tulesina) juhendamisel. Shindo® on järjest arenev meetod, mille lõi jaapanlanna Kazuko Kuratomi. Shindo ergutab energia-, lümfi- ja vereringet, parandab rühti ja liigeste liikuvust, tasakaalustab närvisüsteemi, vähendab ärevust, vabastab kehasse takerdunud emotsioone. Välitunnis teeme harjutusi, mis aitavad leevendada pingeid seljas, õlavöötmes ja kaelas. Shindo harjutused treenivad kehasisest tähelepanu ja kohalolemise oskust ning õpetavad end hingamise abil tõhusamalt lõdvestama. Tunnis osalemiseks ei ole tarvis eririietust ega võimlemismatti, arvestada tuleb vaid mugavate riietega, kuna harjutusi tehakse seistes. Tunni kestus kuni 40 minutit.
TEISIPÄEV, 27.6
13 Puu istutamine Hurda pargis
Tartu Ülikooli botaanikaaed asus aastatel 1803–1806 praeguse Hurda pargi alal. Puu istutamine märgib botaanikaaia esimese asukohta.
19 Kontsert botaanikaaia alpinaariumis. Esineb LONITSEERA
Lonitseera on Eesti altpopmuusika ansambel, mis alustas tegevust 2019. aastal. Bändi muusika ja tekstide autor on Kaisa Kuslapuu. Koosseis: Kaisa Kuslapuu (vokaal, klaver), Katariina Tirmaste (flööt, taustvokaal), Kristin Kaha (taustvokaal), Mart Nõmm (kontrabass), Tõnis Kirsipu (löökpillid).
Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.
Tartu Ülikooli botaanikaaed on rajatud 1803. aastal praeguse Hurda pargi asemele. Aia rajaja ja esimene juhataja oli professor Gottfried Albrecht Germann, kes tõi 1806. aastal aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja selle ümbrusesse. Rohkem kui kahe sajandi jooksul on teadlased, kuraatorid ja aednikud rajanud taimevaramu, mille ilu ja mitmekesisust saavad nautida ja uurida külastajad, õppijad, teadlased. Iga uus põlvkond annab oma panuse, et seda varamut hoida ja edasi arendada.
Tartu Ülikooli botaanikaaed on mitmekesine ja erakordselt liigitihe. Siin saab külastaja lühikese ajaga jalutada läbi justkui maailma eri paigust ning mitmesugustest Eesti looduslikest kooslustest. Teadmishimuline külastaja saab tundma õppida taimeliike ning nende kaitset. Samavõrra oluline on botaanikaaia roll linnakeskkonnas kujundatud imelise loodusliku oaasina, mida lisaks inimestele naudivad ka putukad ning teised olevused.
Nüüdisajal defineeritakse botaanikaaeda kui elustaimede teaduslikku kollektsiooni, mis on avalikkusele avatud ning tegeleb liigikaitsega. Seetõttu tegeleb Tartu Ülikooli botaanikaaed aktiivselt taimeliikide ja -sortide geneetilise ressursi kaitse ning uurimisega. Botaanikaaed on aianduse ning loodushariduse õppebaas nii üliõpilastele, õpilastele kui ka aiakülastajaile: pidevalt toimuvad näitused ja loodushariduslikud programmid. Aias saab näha üha uusi dekoratiivtaimi; suurt rõhku pannakse aiakujunduslike võtete kasutamisele ja tutvustamisele.
Kasvuhoonetes asuvatest taimekogudest leiab peamiselt troopikas ja lähistroopikas kasvavaid taimi. Avamaal paiknevad kogud keskenduvad põhiliselt parasvöötmes kasvavatele taimedele. Erinevates avamaakollektsioonides on esindatud ka mitmed Eestis looduskaitse all olevad taimed.
