Ave Suija: Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogilistesse kogudesse lisandus 11 tüüpeksemplari

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogilised kogud täienesid uute tüüpeksemplaridega, millest mitut on kirjeldanud Tartu Ülikooli teadlased. Nimede valikul arvestatakse nii seente omaduste kui ka kultuuriliste viidetega.

Eelmise aasta kokkuvõtet tehes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogilistel kogudel põhjust jällegi rõõmus olla, sest sellel aastal lisandus meie kogudesse 11 tüüpeksemplari. Neist koguni kolm on holotüübid ehk isendid, millega on seotud liigi teaduslik nimi. Meeldiv on ka tõdeda, et enamuse uute liikide puhul on kirjeldajaks Tartu Ülikooli teadlased. Neist ühe maailmale uue lehikseene - Inosperma apricum Bandini & I. Saar holotüübi leiukoht asub koguni Eestis, Karula Rahvuspargis.

Iga uue avastatud liigi puhul on üks põnevamaid momente uuele liigile nime panemine. Parimad nimed on muidugi sellised, mis kirjeldavad uue liigi mingit eripära. Nii sai Argentiinast avastatud perekonda Kneiffiella kuuluv seen oma epiteedi perlongispora sellepärast, et võrreldes teiste selle perekonna liikidega on sellel liigil pikimad eosed. Alati pole aga liigi eripära ühe sõnaga kirjeldatav, mistõttu tuleb nime andmisel olla leidlik. Nii sai üks Kanadast, Labradori poolsaarelt avastatud ja Eesti teadlase kaasautorlusel kirjeldatud imepisike seeneke perekonnast Abrothallus epiteedi nitassinan, mis austab selles piirkonnas elavat Innu rahvast, kelle keeles nitassinan tähendab „meie maa“. Luba nime kasutamiseks tuli muidugi küsida.

Artikli autor on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogiliste kogude lihhenoloogia kaasprofessor Ave Suija.