Autor:
Villu Soon

Saaremaa rannalt leiti siinmail seninägematu nahkkilpkonn

Saaremaalt leiti Eestis seni avastamata liik: nahkkilpkonn. Hiiglasemõõtu eluka pealuu ja kilp on nüüd hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, kirjutab Novaator.

Tänavu juulis uhtus meri Saaremaa rannaliivale suure surnud kilpkonna. Eile jõudsid looma jäänused Tartusse, kus muuseumi teadlased tundsid kilbi järgi ära Eestis seninägematu nahkkilpkonna.

Minu jaoks oli see väga suur uudis. Meil on vaalasid, delfiine, kõike sellist – selle peale mul ei oleks kulmud väga kerkinud. Samas sellist looma meil ei ole siin varem teadaolevalt ujunud, ütleb TÜ loodusmuuseumi DNA- ja keskkonnakogu proovide kuraator Sergei Põlme.

TÜ muuseumi zooloogia teaduri Villu Soone sõnul on leid samuti väga haruldane: Mitte meie riigi jaoks, vaid üldse kogu regiooni jaoks. Sellist leidu Läänemeres ei ole kusagil. Ainult Taanist mõnikord on leitud.

Nahkkilpkonn on Soone sõnul avaookeanide liik, kes pesitseb näiteks Kariibi mere ääres või troopilises Aafrikas. Siiski tuleb liik toime ka jahedamates vetes ja käib rannal munemas. Nahkkilpkonn kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu ohustatud liikide nimekirja, sest inimesed on pikalt tema mune toiduks tarvitanud. Ülejäänud kilpkonnadest lahknes liik umbes 200 miljoni aasta eest, moodustades tänapäevaks omaette alamseltsi.

Nahkkilpkonn on küll maailma suurim kilpkonn, kelle täiskasvanud isendid võivad kahemeetriseks kasvada, aga see isend siin meil nii suur ei ole siiski, märgib Soon. Ehkki ta looma täpselt mõõtnud pole, ulatub isendi pikkus veidi üle meetri. Võib-olla oli tegemist noorloomaga? arutleb teadur.

Vastuseta küsimusi on kilpkonna ümber veel palju. Põlme võttis looma jäänustest juba esimesed koeproovid. Koostöös välismaa teadlastega loodetakse järjestada eluka DNA: nii võiks muu hulgas selguda tema täpsem päritolu.

Algselt olid loomal alles ka kõhualune ja vähemalt üks loib. Praeguseks on uurijate päralt aga vaid eluka kilp ja pealuu. See [kilpkonn] suurusjärgus paar kuud oli kellegi tagaaias lihtsalt, enne kui info meieni jõudis ja kilpkonn sealt ära toodi. Niisiis need koed on kahjustunud. Kui Eesti suves kaks kuud midagi seisab, siis võib arvata, et see on juba üsna lagunenud seisundis, selgitab Põlme.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uusimat eksponaati saavad varsti näha kõik külastajad.

Allikas: Novaator I ERR

Kolmapäeval, 9. oktoobril vestlevad Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadlased haruldastest võõrliikidest ja eksootidest Eestis, sealhulgas äsja leitud nahkkilpkonnast.  

Valdavalt arvatakse, et Eesti loomastik on hästi läbi uuritud ning me teame, millised liike meil leiduda võib. Ometi laekub igal aastal Eesti liiginimestikku mitu uut loomaliiki. Kui uusi selgroogseid loomi leitakse meil üsna harva, siis selgrootute osas leitakse uusi liike igal aastal. 2024. aastalgi on Eesti nimestikku lisandunud mitu põnevat liiki: alates äsja Saaremaal leitud nahkkilpkonnast kuni väikeste putukateni. Loodusõhtul tuleb juttu põnevatest leidudest ja võimalikest põhjustest, miks uued liigid meile satuvad.

Loodusõhtul vestlevad Sergei Põlme ja Villu Soon. Sergei Põlme töötab zoosüstemaatika peaspetsialistina TÜ Loodusmuuseumis ja tema ülesandeks on DNA ja keskkonnaproovide kogu haldamine. Sergei on teaduslikul tasemel töötanud nii kalade kui mükoriisaseentega ning osalenud paljudel teadusekspeditsioonidel üle maailma. Samuti meeldib talle aega veeta Eesti looduses.

Villu Soon töötab zooloogia teadurina Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis ning tema põhitööks on zooloogiliste kogude juhatamine. Ennekõike on ta tegelenud mesilaste ja herilastega olles neid uurinud viimased 25 aastat. Peamiseks uurimissuunaks on süstemaatika ja faunistika aga kõrvale pole jäänud ka putukate ökoloogia ning kaitse teemad.

Loodusõhtu toimub 9. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seminarialal. Pilet 3€. 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
piison

Akadeemilise pärandi päev: 170-aastane keiserlik piison

tead

Loodusharidus ja orienteerumine üheskoos: osale teadusorienteerumisel!