Pojengiaed

Botaanikaaia Emajõe-poolsest aianurgast leiab pojengiaia, mis juunis-juulis paelub uhke õitemere ja aias hõljuva hõrgu aroomiga. Aias saab näha umbes 300 õite värvuse järgi rühmitatud pojengisorti.

Kollektsioonile pandi alus vanade pojengisortidega, mis saadi Eesti tuntuima pojengikasvataja Sulev Savisaare käest annetusena. 2004. aastal rajatud pojengiaias kasvatatakse uute sortide kõrval ka endises Nõukogude Liidus aretatud sorte, mille vastu tuntakse maailmas suurt huvi.

Eluvormi järgi jaotatakse pojengid kahte rühma: rohtsed ja puispojengid. Rohtseid pojengisorte on maailmas tänaseks üle 5000, soojalembesemaid puispojenge on aretatud eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Nende kahe rühma ristamisel saadi Itoh-pojengid, mis sobivad ka meie kliimasse ning neid võib leida tiigiäärselt parginõlvalt. Väärt on vaatamist kollase värvusega sordid „Bartzella“, „Garden Treasure“, „Viking Full Moon“.

Pojengiaias on erinevad sordid istutatud peenardele õite värvide järgi – punased, roosad, valged. Pojengide aia keskosast leiab väikese meie kliimas vastupidavate looduslike pojengiliikide kogu, viimaseid on kasvamas ka dendropargi Ida-Aasia osakonnas.

Õitsemine selles aiaosas algab aga juba varakevadest. Alustades krookustest, jätkudes tulbisortidega, seejärel võtavad aia enda võimusesse pojengid. Sügisel lõpetavad värvipillerkaari aed-leeklilled. Pojengiaiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii).