Jätkub Eesti loodusteaduslike kogude ja infosüsteemi arendamine

Vabariigi Valitsus kinnitas 27. oktoobril teadustaristu investeeringute kava, mis näeb ette ligi 19,1 miljonit eurot riikliku tähtsusega teaduse infrastuktuuride väljaarendamiseks. Toetust saavad 13 projekti, mis parandavad teadustöö keskkonda ning soodustavad koostööd ülikoolide, teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel.

Üheks käivituvaks projektiks on "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik" (NATARC), mida viib ellu Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Loodusmuuseumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti osalusega konsortsium. NATARC-i toetus investeeringute kavast on 1,56 miljonit eurot ning projekt kestab kuni 2021. aasta lõpuni.

NATARC tegevuse keskne eesmärk on arendada välja bioloogia ja geoloogia valdkonnas eesliini teadusele vajalikud infosüsteemid andmete talletamiseks, toimetamiseks, analüüsimiseks ning publitseerimiseks. Elurikkuse pilvetaristu PlutoF ja geoinfosüsteemi SARV teenuseid kasutavad Eesti ja kogu maailma teadlased, valitsusasutused ning teised globaalsed infosüsteemid (nt GenBank, GBIF). Projekti raames tagatakse ligipääs loodusteaduslikele andmebaasidele ning arendatakse välja mitmed eesliiniteaduse rakendused ja andmete kasutusväljundid.

Teine oluline investeeringute suund on teaduskogude hoiu- ja uurimistingimuste parandamine. Kõigi partnerite bioloogilised arhiivid sisaldavad kokku üle kahe miljoni säiliku enam kui 50 000 eluslooduse liigi kohta. Enamikel eksemplaridel on uuritavad nii biokeemilised, anatoomilised kui ka geneetilised tunnused. Geoloogilisi säilikuid on ligi üks miljon, millest väärtuslikuma osa moodustavad paleontoloogilised leiud. Projekti raames on kavas botaaniliste ja zooloogiliste kollektsioonide hoiutingimuste parandamine ning investeeringud kogude uurimise ja ligipääsu tagamisega seotud teadusaparatuuri.

Projekti eesmärgiks on ka luua Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks kiire ja jätkusuutlik andmevahetus riigi ja teadusasutuste andmebaaside vahel. Ühtne keskkonnaalase seire- ja teadusinfo andmeväli oleks esimene omataoline maailmas, tagades Eesti looduskaitse ja kliimamuutustega seotud küsimustele kiired vastused, ning luues eelduse püsivaks koostööks riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

Vaata ka Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteadet "Eesti teadustaristu saab 19 miljoni eurose rahasüsti".