Aasta sammal on harilik lehviksammal

Teisteks 2021. aasta liikideks on kuulutatud: kadakas, kuldnokk, lilla kübarnarmik, väike käopõll, harilik päevakoer, haug, rändrott ja kodurott ning rähkmuld.

Lehviksammalt peetakse samblamaailma kaunitariks nii tema erksa tooni kui filigraanse kuju tõttu. Lehviksambla korrapäraseid võsusid on võrreldud eksootiliste linnusulgede ja sõnajalgadega, kuigi nende pikkus küündib maksimaalselt vaid 10 sentimeetrini.

“Ehkki välimus võib jätta mulje, et tegemist on millegi pehmega, on ta tugeva varre ja tihedalt harunenud võsudega, mis aitavad tal püsida konkurentsis meie okasmetsadele iseloomulikus tihedas samblavaibas. Okstel tihedalt ja tugevasti sirpjalt kaardunud lehed annavad sambale veelgi jäikust juurde. Tänu oma korrapärasele ehitusele on ta kergesti eristatav ka teistest meie metsades esinevatest maapinnasammaldest. Eesti okasmetsades on ta väga tavaline liik ja teda leiab üle Eesti,” sõnas Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia botaanika- ja mükoloogiakogude juhataja Kai Vellak. „Tegu on kahekojalise liigiga, mis enamasti on vegetatiivne, kuid uuringud on näidanud, et isaseid populatsioone on märgatavalt vähem kui emaseid,“ lisas ta.

Koduaeda lehviksammal hästi siiski ei sobi, kuna ta vajab kasvamiseks varjulisemat niisket toitainerikast kasvukohta, mida pakuvad eelkõige meie kuusikud ja männikud.

Lehviksambla ja teiste aasta liikide kohta saab lugeda lisaks ERR Novaatorist.