Ave Suija: Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogudesse lisandus 11 tüüpeksemplari

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogilised kogud täienesid uute tüüpeksemplaridega, millest mitut on kirjeldanud Tartu Ülikooli teadlased. Neile nimetuste valimisel arvestatakse nii seente omaduste kui ka kultuuriliste viidetega.

Eelmise aasta kokkuvõtet tehes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumil põhjust jällegi rõõmus olla, sest meie seenekogudesse lisandus 11 tüüpeksemplari. Neist koguni kolm on holotüübid ehk isendid, millega on seotud liigi teaduslik nimetus. Meeldiv on ka tõdeda, et enamiku uute liikide puhul on nende kirjeldajaks Tartu Ülikooli teadlased. Ühe maailmale uue lehikseene – Inosperma apricum Bandini & I. Saar holotüübi leiukoht asub koguni Eestis Karula rahvuspargis.

Iga uue avastatud liigi puhul on üks põnevamaid momente uuele liigile nimetuse andmine. Parimad nimetused on muidugi sellised, mis kirjeldavad uue liigi mingit eripära. Nii sai Argentinast avastatud perekonda Kneiffiella kuuluv seen oma epiteedi perlongispora sellepärast, et võrreldes teiste selle perekonna liikidega on sellel pikimad eosed. Alati ei saa aga liigi eripära ühe sõnaga kirjeldada, mistõttu tuleb nimetuse andmisel olla leidlik. Üks Kanadast Labradori poolsaarelt avastatud ja Eesti teadlase kaasautorlusel kirjeldatud imepisike seeneke perekonnast Abrothallus sai seepärast epiteedi nitassinan. Sellega austatakse piirkonnas elavat innu rahvast, kelle keeles nitassinan tähendab 'meie maa'. Loomulikult tuli selle nimetuse kasutamiseks küsida ka luba.

Artikli autor on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi mükoloogiliste kogude lihhenoloogia kaasprofessor Ave Suija.