Tartu Ülikooli botaanikaaia kollektsioonid kasvuhoones

Tartu Ülikooli botaanikaaia peaväravast sisse astudes hakkab kohe silma klaasist modernne kasvuhoone, mille vasaku tiiva moodustab 22 meetrit kõrge palmihoone ning parempoolse tiiva veidi madalam troopikahoone. Kasvuhoonekompleksis on neli erineva mikrokliima ja taimestikuga hooneosa: palmihoone, troopika ja lähistroopika sektsioonid ning kuiva kliimaga sukulentide kasvuala. Kõigisse neisse pääseb kompleksi keskelt.

Suur kasvuhoone on üle 160 aasta olnud abiks troopiliste ja lähistroopiliste taimede õpetamisel ning samal ajal eksootiliseks ajaviitekohaks tartlastele ja külalistele. Hoonet on selle aja jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud.

Kasvuhoones on kokku üle 700 ruutmeetri kasvupinda, siin leiab kasvamas põnevaid ja eksootilisi taimi pea igast maailmajaost. Eriti rohkelt on esindatud troopilise Ameerika floora mitmekesisus. Lisaks taimedele pakuvad külastajatele palju rõõmu ka kilpkonnad, kalad, papagoid ja hiid-raagritsikad.

1807. aastal Johann Wilhelm Krause plaani järgi valminud esimene kasvuhoone oli Tartu linnapildis suurejooneline ehitis, milleni viis botaanikaaia peaväravast sirge jalgrada. Hoonel oli kaks klaasist tiiba: köetav ja mitteköetav, kumbki jaotatud vaheseintega kolmeks sektoriks. Kasvuhoone lõunakülje klaassein ehitati kaldpinnana, tellistest keskosas asusid auditoorium, raamatukogu, seemnekuivatustoad ning aedniku eluruumid.

Aastatel 1855–1857 ehitati hoone ülikooli arhitekti Karl Rathausi plaani järgi ümber: ruumide valgustatuse suurendamiseks eemaldati vaheseinu, ehitati klaaskatus ning lõunasein muudeti vertikaalseks. Sellisena püsis mitmel korral renoveeritud ning 1943. aastal pommitabamuse saanud ja seejärel taastatud kasvuhoone enam kui sajandi.

1984. aastast alates asub samal kohal, hoone vasakul tiival, arhitekt Ingrid Mardi kavandatud 22 meetri kõrgune klaasist palmihoone, mis renoveeriti 2014. aastal. Vana kasvuhoone parempoolne tiib, troopikamaja, sai uue ilme alles 2006. aastal, mil hoone keskele lisati veel üks korrus. Suures kasvuhoones on neli erineva mikroklimaga osa: palmihoone, troopika ja lähistroopika sektsioonid ning kõrbetaimede kasvuala.

  

Troopikahoone

  

samblik

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seente- ja samblikekogust leiti kaks Leedus seni avastamata liiki

Turbasamblad raamat

Ilmunud on raamatu „Eesti turbasamblad“ teine täiendatud trükk

Viktoriinid lastele - Linnuviktoriin - Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Algas registreerumine üle-eestilisele õpilaste linnuviktoriinile