Teema: teadus

Püsikuid kasvab pea kõikides botaanikaaia osades aga omaette aia moodustavad nad vana linnamüüri ees paiknevas lohus.

Emajõe-poolsest aianurgast leiab pojengiaia, mis juunis-juulis paelub uhke õitemere ja aias hõljuva hõrgu aroomiga.

Nõmmeaed rajati 2006. aastal kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonna taimedele. Need kasvavad ainult koos hapulembeste mükoriissete seentega.

Botaanikaaia iiriseaed rajati 1997. aastal ning kollektsioonis on praegu umbes 60 sorti, sealhulgas suureõielisi maailma iirisesortide tippe.

Botaanikaaia Emajõe-poolse värava juurde 2006. aastal rajatud elulõngaaed tutvustab eelkõige kodumaiseid elulõngasorte.

20. sajandi alguses rajatud alpiaed asub aia südames, endise linnamüüri Ulrika Eleonora bastioni valliga piiratud kausikujulises nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi on madalad mäestikutaimed.

Eesti teaduse taristu teekaart „Loodusteaduslikud arhiivid ja infovõrgustik" (NATARC) arendab teaduslike repositooriumite ja andmekogude majutuse ning raalindusega seotud teenuseid.

Eesti geokogude ühine andmebaas „SARV“ koondab Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Loodusmuuseumi geoloogilisi kogusid.

Dendropark hõlmab suurema osa botaanikaaiast ning jaotub kolmeks geograafiliseks paikkonnaks: Ida-Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika.

Eesti looduslike taimede osakond ulatub tänavaäärsest müürist kuni palmihoone otsani. Osakonna 1200 ruutmeetril on taimed istutatud ääristatud peenardele vastavalt looduslikele kasvukohtadele.