Eesti teadlased esitlevad ajakirjas Science seeneliikide digitaalseid identifikaatoreid

Viimases teadusajakirja Science numbris ilmus akadeemik Urmas Kõljala juhtimisel vastus professor David Hibbetti (USA) märtsis samas ajakirjas ilmunud artiklile "The invisible dimension of fungal diversity".

Hibbett esitas oma artiklis analüüsidel põhineva seisukoha, et suure osa seeneliikide eristamine ja kommunikeerimine teadustöödes on võimatu, kuna rahvusvaheline koodeks ei luba keskkonnast eraldatud DNA põhjal uusi liike kirjeldada. Eesti teadlaste samal andmestikul põhinev analüüs näitab aga, et DNA-põhised seeneliigid on juba aastaid automaatselt kommunikeeritavad, kasutades Tartu Ülikoolis loodud andmebaasi UNITE.

Eestlaste artiklis näidatakse, et DNA-põhiselt määratavad seeneliigid on kommunikeeritavad juba enne nende teaduslikku, koodeksil põhinevat kirjeldamist. Seda saab teha tänu andmebaasis UNITE DNA-põhiselt määratavatele seeneliikidele antud Digital Object Identifier (DOI) koodile. Enam kui pool miljonit välja antud DOI koodi on seeneliikide identifikaatoritena juba mitu aastat kasutusel maailma juhtivates geenijärjestuste analüüsi platvormides. UNITE seeneliikide koode kasutab ka maailma juhtiv USA geenipank. UNITE süsteem kasutab elusorganismide liikide eristamise uut paradigmat, mis kirjeldati esmakordselt 2013. aastal (Kõljalg jt).

DNA-põhiste seeneliikide globaalse andmebaasi UNITE juhtroll tuleneb võimalustest, mida pakub elurikkuse pilvetaristu PlutoF. Viimane võimaldab väga keerukate andmebaaside loomist, toimetamist ning publitseerimist, sh DOI koodide abil. PlutoF infosüsteemi arendamist toetab Eesti teaduse taristu teekaardi projekt NATARC ja see on tasuta kasutamiseks kõikidele teadlastele.

Ajakirjas Science ilmunud artikli autorid on Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo ja Kessy Abarenkov Tartu Ülikoolist ning Henrik Nilsson Göteborgi ülikoolist.

Loe ka teadusuudiste portaalis Novaator ilmunud artiklit.